Mida vabal ajal ette võtta?

Banaan aitab hoida veresuhkrutaset ja on hea vahepala suuremate söögikordade vahel.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ rasedusest rääkides toob ämmaemand Liis Raag välja selle kui oluline on ka lapseootel olles oma vaimsele tervisega tegeleda.

„Minu kirikuõpetaja ütleb mulle ikka: hoia end, tütarlaps!“ naerab Endla Langel. 104aastane Endla armastab ligimesi. „Mina usun küll, et kõik on head! Halvaks läheb inimene kasvatusega või kes teab millega.“

Ajakiri Eesti Naine tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ja maikuus ilmus ajakirja juubelinumber. Sellega seoses toome Eesti Naise arhiivist välja kümme fakti, mida võiksid armastatud naisteajakirja kohta teada.

Kui ma oleksin sündinud sada aastat varem, oma suguvõsas, oleks mind oodanud elu talus. Kas siis mul ei olekski probleemi lehmade ja hobustega, keda ma praegu pelgan? Oleksin ehk nautinud peenarde harimist, mis oleks olnud mu igapäeva osa, või oleks see tundunud täpselt sama vastumeelne kui nüüd?

Podcasti „Suhtejutud“ seekordse saate läbiv motiiv on see, et mitte kunagi pole õige aeg ise oma võimalikule õnnele selga keerata: ole 64, 84 või kasvõi 124-aastane. Sel hetkel, kui sa ise õnnele käega lööd, jääd sellest ka ilma. Seega ükskõik, kui keeruline ka mingi hetk elus tundub, usu, alati läheb paremaks.

Kevad ja suvi on parim aeg külastada meie armsat naaberriiki Lätit. Kõik õitseb enne kui meil, on soojem ja mõnusam. Aga oluline on ka see, et kui oled vaid ühe aasta Riias käimata jätnud, siis leiad siit alati nii palju uut. Või taasavastad vana. Tutvustame Riia vaatamisväärsusi, näitusesaale ja muuseume, mida kindlasti tasub külastada.

Nele-Liis Vaiksoo on kui kevadine päike, kes võidab südameid hingestatud ballaadidega. Tema elus valitseb harmooniline tasakaal – naiselikku emotsionaalsust tasakaalustab kihlatu Mihkel Nukka mehelik ratsionaalsus. Mis värvi armastus siis ikkagi on?

Mu sünnitusest on möödas pea kaks aastat ja mees tahaks väga ka teist last, aga mina ei tea, kust see tulema peaks, kui me oleme nende kahe aasta jooksul seksinud vaid kolm korda. Mul lihtsalt pole enam tuju ja mees on vist nüüdseks ka juba alla andnud.

Eesti Ämmaemandate Ühingu president ja kolme lapse ema Liis Raag rääkis ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ lähemalt sünnitamise erilisest ja imelisest maailmast.

Olen elu jooksul lehitsenud tuhandeid raamatuid ja üldiselt on mul põhimõte, et kui ma esimese kümne lehekülje jooksul erutusest värisema ei hakka, panen teose kõrvale ja liigun järgmise juurde.

Eesti suurim naisteajakiri Eesti Naine tähistab mais oma sajandat ilmumisaastat. Paraku me kõiki lugejaid endale korraga külla kutsuda ei saa, aga palusime seltsingutel, raamatukogudel ja ühingutel üle Eesti hoopis endale küllakutseid saata. Kui veebruaris väisasime Jõhvit ja märtsikuus kohtusime lugejatega Keilas, siis on järg jõudnud Viljandimaa ja Tartu kätte.

Ajakirja Eesti Naine podcasti „Iga naine on lugu“ emadepäeva eelses saates räägib kolme lapse ema ja ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak Praks muu hulgas ka sellest, kui oluline on kuulumistunne ja keerulistel aegadel tähelepanu tagasi toomine oma perele.

Läheneva emadepäeva eel on podcasti „Vaimse tervise heaks“ fookus emadel ja tütardel. Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on pereterapeut, koolitaja ja mitmete raamatute autor Meelike Saarna.

Mida lubavad taevatähed sel kuul?

Laulev revolutsioon oli helge ja lootust andev aeg nii Eesti Vabariigile, meie inimestele kui ka ajakirjale Eesti Naine. Sinimustvalged lipud toodi pööningute peidukohtadest välja.

Eesti Naise 100. sünnipäevapidustuste puhul valminud raamatus on kokku lausa 115 hoolikalt valitud retsepti, mille hulgas nii hommikusöögihitte, argiseid lõunaroogasid kui üllatavaid õhtusööke ja nauditavaid küpsetisi.

„Ma ei taha kahetseda, et ma ei elanud sajaga,“ ütleb muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa. „Rahutunne on minu jaoks see, kui panen täiega hullu: flirdin kaine peaga, sõidan üksinda reisile või ütlen välja, mida tegelikult mõtlen.“ Taasavaldame Sandra sünnipäeva puhul 2024. aasta jaanuarikuu Eesti Naise kaaneloo.

Kuidas suhtuda, kui lapsed hakkavad kohtingutel käima - olla hästi toetav ja anda täiesti vabad käed või hoopiski proovida täiest hingest juhendada neid mitte tegema juba ise läbitehtud vigasid?

Tänasest on Omniva e-poes ja postkontorites müügil Eesti Naise 100. tegutsemisaastale pühendatud postmark. Margi trükitiraaž on 18 000 ja hind 1.30 €. Esimese päeva tempel on kasutusel Tallinnas, Toompea postkontoris.

„Tead seda ütlemist, et igal inimesel on kaks elu?“ küsib Maarja-Liis Ilus. „See teine elu algab siis, kui saad aru, et sul on ainult üks elu.“ Tema on sama taipamiseni jõudnud.

Sada aastat tagasi oli esimese ajakirja Eesti Naine kaanel kunstiteos põlvitavast küürus kaunist noorest naisest. Tema käed on seotud selja taha, laps võtab ise rinda. „Vangistatud ema“ on pildiallkiri.

Sa elad sisse mingisse meeldivasse, rahulikku meeleollu, ja see lasebki su endasse, võtab su vastu nagu vaikne abajas laeva.

Kooli avapäeval kostitas Elfriede Lender (1882–1974) õpilasi tassikese šokolaadi ja küpsistega. Ent noor koolijuht oli nõudlik. Peale teadmiste süstis proua Lender kasvandikesse laitmatuid kombeid ja usku iseendasse.

Kevadel öeldakse ikka, et tasub olla ettevaatlik, kuna kevadised tuuled on salakavalad. Ilumaailma uusi tuuli õnneks kartma ei pea, võib vabalt lasta neil end kaasa haarata!

Kolme lapse ema ja ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak Praks räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ emadusest, isadusest ja lastega teadlikult tegelemisest.

Et kevadiseks kokkutulekuks vaim valmis panna, kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma mater’i vaimust ning põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Märtsis vestis talle oma õppejõuks ja teadlaseks kasvamise teekonnast meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.

Et kevadiseks kokkutulekuks vaim valmis panna, kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma mater’i vaimust ning põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Aprillis vestis talle oma õpingutest ja seiklustest näitleja Anne Veesaar.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib Anu Saagim muu hulgas ka sellest, mis talle kodulinn Tallinna juures meele kurvaks teeb.

Stilist ja laulukirjutaja Jana Hallas: „Ma ei looda kreemidelt ega protseduuridelt imet, vaid naudin lõhnu, tekstuure ja disaini!“

Naise viljaka ea lõpule võib eelneda mitme aasta pikkune häiriv hormoonidemöll: kuumahood, magamata ööd, päeval oled kuri kui herilane… Leidub ka õnnelikke, kellel ainuke märk menopausi saabumisest on see, et päevi rohkem pole.

Toidumaailma uudiseid jagab Lia Virkus.

„Tead seda ütlemist, et igal inimesel on kaks elu?“ küsib Maarja-Liis Ilus. „See teine elu algab siis, kui saad aru, et sul on ainult üks elu.“ Tema on sama taipamiseni jõudnud.

Mida lubavad taevatähed sel kuul?

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

„Minu kirikuõpetaja ütleb mulle ikka: hoia end, tütarlaps!“ naerab Endla Langel. 104aastane Endla armastab ligimesi. „Mina usun küll, et kõik on head! Halvaks läheb inimene kasvatusega või kes teab millega.“

„Ma pidin suudlema palju konni, enne kui ma leidsin oma printsi,“ on Joan Collins vanemas eas öelnud. 60. aasta juubelit tähistanud Joan napsas 32 aastat noorema produtsendi Percy Gibsoni ära nagu kanakull kukepojakese. Joan naudib õnnelikku abielu siiamaani.

Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab 100. verstapostini jõudmist juubelinäitusega „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. Näitusele on muuseumikogust valitud 100 eset ja neid tutvustatakse lugude ning mälupiltide kaudu.

Mu sünnitusest on möödas pea kaks aastat ja mees tahaks väga ka teist last, aga mina ei tea, kust see tulema peaks, kui me oleme nende kahe aasta jooksul seksinud vaid kolm korda. Mul lihtsalt pole enam tuju ja mees on vist nüüdseks ka juba alla andnud.

Eesti Naise juubelit tähistagem uhke tordiralliga! Omalt poolt valmistasin kolm soolast ja kolm magusat torti. Muide, üks retseptidest on leid sajandivanusest Eesti Naisest. Rõõmsat nautimist!

Kuigi tundub, et iga suhtelugu on teistest erinev, on selles, kuidas me suhted kulgevad, üllatavalt palju sarnast.

Kuldse juuksepalmikuga neiust sai kutseline laulja tänu õnnetule armastusele. Kauni häälega Aino Tamm (1864–1945) viis eesti rahvalaulu Euroopa metropolidesse.

Iluookean on suur ja lai ning sellel seilavate ilubrändide hulk lõpmatu. Kas teadsid, et on kaubamärke, mida on armastatud juba üle sajandi? Ajaproovile vastu pidanud nimed tõestavad, et kõrge vanus ei tähenda seisakut, kvaliteet ja ajatu elegants ei lähe kunagi moest.

Minu lapsepõlveaedade taimed polnud peenest aiapoest pärit. Enamikku neist oli peres kasvatatud juba põlvkondade kaupa, neid saadi tuttavatelt või vahetati usinalt naabritega.

Laulev revolutsioon oli helge ja lootust andev aeg nii Eesti Vabariigile, meie inimestele kui ka ajakirjale Eesti Naine. Sinimustvalged lipud toodi pööningute peidukohtadest välja.

Kui ma oleksin sündinud sada aastat varem, oma suguvõsas, oleks mind oodanud elu talus. Kas siis mul ei olekski probleemi lehmade ja hobustega, keda ma praegu pelgan? Oleksin ehk nautinud peenarde harimist, mis oleks olnud mu igapäeva osa, või oleks see tundunud täpselt sama vastumeelne kui nüüd?