Kuldsete kätega Siret ja Heiti Kriisa ehitasid taluõuele sealtsamast maa seest kaevatud savist mõnusa väliköögi. Ehitamine ei nõudnud palju raha, küll aga rohkesti töötunde ja nutikust, et vanu materjale oskuslikult taaskasutada.

Kevadel on üks taim, kelle tulemist ma jäägitult naudin – see on võilill. Ühtäkki on karjamaad ja muruplatsid sellest lillest kollased!

Sellel aastal on kevad olnud heitlik - vahepealsed suvised ilmad vahelduvad kõledamatega ja mõnel ööl lubab lausa mitut miinuskraadi. Soojalembesed rõõmsalt kasvama hakanud taimed vajavad öösel külma eest kaitset.

Suvelillede hulgas on nii suuri kui väikesi, tagasihoidlikke iludusi ja graatsilisi eputajaid, mööda seina ronijaid ning üle potiääre rippujaid. Nende erksavärviliste õitega ja vormirohke lehestikuga saab aia ühe suvega tundmatuseni ära muuta.

Pärast pikka talve on aias lõpuks värve näha - sibullilled on oma täies ilus. Tahame seda ilu jagada ka Maakodu veebilehel.

Aianduskangaste küsimus tekitab aiapidajates üksjagu kirgi. Ühed ei kasuta neid üldse, teised pooldavad tuliselt ja kolmandad ei tea, mis vahet neil on ja kus peaks üht või teist kasutama. Segadusse aitab selgust tuua aednik Maie Steinfeldt.

Arbuus on soojanõudlikum taim kui melon ja Eesti tingimustes on avamaal andnud päris rahuldavaid saake ainult kuiva, pika ja päikesepaistelise suve korral. Samas on Eestis avamaal saadud soojal kuival aastal arbuuse, mis on kaalunud pea 9 kilo.

Anette Lepple „AED ILMA KASTMATA“ Kirjastus Hea Lugu, 2023

Punane sõstar oli Eesti endisaegsetes taluaedades levinuim marjakultuur. Ta on pika produktiivse elueaga, kuid paraku haigustele vastuvõtlik. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse teadurid jagavad teavet kasvatamise kohta.

Asjata pole öeldud, et Kännu talu pererahvas Margit Vähi ja Marko Kivisalu elavad põhust ja armastusest. Noored ehitavad põhupakkidest maja ja kasutavad seda tänuväärt materjali ka peenardena.

Stanislav Žurbenko terrass Tartu äärelinna uusarenduses näeb kevadest sügiseni välja nagu lillemeri – seal õitsevad hiiglaslikes pottides värvilised kannad, seltsiks suvelilled.

Mina usun, et kuhu suuname enda energia, see ka kasvab. Seetõttu püüan võimalikult teadlikult elada. Taaskasutus ja minu roll selles on mul pidevalt meelel.

Taimede kastmiseks on mõistlik kasutada vihmavett, kuid selle kogumiseks on vaja suuremat tünni või paaki, kus kipuvad suvel soojaga kasvama vetikad.

Suvelillede ja hooajataimede sortiment aiakeskustes võtab algajal aiapidajal silme eest kirjuks. Taimevalikut tehes tuleb läbi mõelda nii tulevase taimekompositsiooni asukoht kui ka hooldusele kulutatud aeg. Igal aastal tasuks aga ka millegi uuega katsetada.

Hobiehitaja ja aiapidaja Margus Teska rajas vana kasvuhoone asemele kastipeenrad ning jagab oma kogemust ka Maakodu lugejatele.

Südakevadel puhkevad nartsisside ja tulpide kõrval õide meeldiva aroomiga hüatsindid. Neid on lihtne kasvatada ja nad sobivad ka vaasililleks.

Murulauku ei pea sugugi kasvatama vaid maitsetaimede peenras, oma kaunite õisikute tõttu passib ta hästi ka püsilillepeenrasse. Kui istutate aga pundi murulauku kasvuhoonesse, siis saate sealt kevadel eriti vara värskeid pealseid.

Terved ja jõulised tomatitaimed annavad paremat saaki kui need, mis on kohe alguses kiduraks jäänud või välja veninud. Seetõttu on väetamine väga oluline.

Mullu suve hakul rajati aiakunstivõistluse „Linn ja loodus käsikäes“ raames Tallinna vanalinna üks väike oaas: näidisaed Harmonicum. See on hea näide koduaeda sobivast lilleaia tüüpi aiast.

Maikuus jõuavad aiamaad harima ka need, kelle maakodu linnakodust kaugele jääb. Soojad ilmad lubavad juba teha nii kohalekülve kui ka istutustöid.

Nartsissid on väga levinud ja populaarsed peamiselt kevadel õitsevad sibullilled. Eriti hinnatud on nad emadepäeva lõikelillena.

Inimeste head suhted on õnneliku elu alus. Tähelepanelik aednik teab, et ka taimed võivad olla omavahel sõbrad või vaenlased. Selle teadmise saame köögiviljaaeda rajades enda kasuks pöörata.

Jane Sinijärv ja Aivar Viidik on oma Kärdla kollast kodumaja taastanud hellalt ja tundlikult, säilitades selle stiili ja ajalugu ning ohverdades mõned tänapäevased mugavused.

Täname kõiki, kes meile kirjutasid! Ootame teie kirju ja soovitusi 15. maini aadressil maakodu@maakodu.ee

Märkamatult on kätte jõudnud mai ja enamik talikülvikonteinereid on kevadsoojuses rohetama löönud. Nüüd on vaja väikesed taimehakatised võimalikult kiiresti peenrasse ümber istutada.

Ilmad kutsuvad aina enam õues aega veetma, aga et seal aiatöödest veidi puhata, inspireerime sind looma õdusat puhkenurka, kus istuda ning oma imelist aeda ka nautida ning suveõhtuid veeta!

Sada aastat tagasi ei tulnud ühelgi endast lugupidaval lilleseadjal pähe mõtet ragistada teeäärsest võsast oksi ja panna neile külge hinnasilt. Tänapäeval on raske leida lihtsat tulbikimpugi, kuhu poleks lisatud mõnd turritavat oksa või kõrretutti.

Toortatar võib tekitada inimestes vastakaid tundeid: ühest küljest küll ülitervislik kodumaine tooraine, ent teisalt justkui veidi igav ja maitsetu. On neid, kes seda armastavad, ja neidki, kes selle fenomenist aru ei saa.

Aeg on kasvuhoone korda seada, et saaks taimed sisse istutada. Juba saab aiast ka värskeid ürte noppida.

„Kauni looduse keskel on mõnusa energia ja hõnguga vana talumaja. Teed sauna, hüppad tiiki, istud tünnis. Mõnus! Vaikus ja rahu. See on akude laadimise paik,“ kirjeldab Sirle Tomson Peipsi kandis asuvat Nõmme talu.

Tänavused kevadilmad on heitlikud – üks päev on 20 kraadi sooja ja kaks päeva hiljem kaks kraadi külma. Vilu ilm ei meelita aeda, päikesega tahaks aga murul kõhutada ja lilleilu nautida.

Kohe kui muld on peenral tahenenud, võib sinna külvata salatiseemned. Salatite kasvatamine on võimalik aias peenral, kasvuhoones, lavades ja ka aknalaual.

Oma aia viinamarjad ja virsikud on saanud tegelikkuseks, sest sobivate sortide valik täieneb pidevalt. Huvitavaid taimi on aga veelgi!

Pealtnäha keerulist väetamise teemat saab üsnagi lihtsalt ja lühidalt kokku võtta. Oluline on ära õppida mõned mõisted, et väetisepakkidelt vajalik info kätte saada ning oma koduaia taimi nagu kord ja kohus toiduga kosutada.

Kaunis ja ühtlane muruvaip on iga aia uhkus. Et sellist muru endale saada, tuleb tegutsema hakata just nüüd.

Kevadel tuleb elulõngadelt eemaldada katted, kontrollida üle toestused ja alustada väetamist. Kui soovite tuua oma aeda selle taime, siis siin on ka juhend, kuidas elulõnga istutada.

Suur tomatisõber Mehis Mölder ehitas naisele nii ilusa kasvuhoone, et seda hakkasid naabrinaisedki ihaldama.

Saaremaal pisut kõrvalises Nenu külas asub Tillikna talu, millele kaks põlvkonda ühel nõul uue hingamise andsid.

Meeldiva välimuse, aromaatsete ja maitsvate viljadega aedvaarikas on paljude aiapidajate meeliskultuur. Seda ja ka pamplit kasvatades peab arvestama, et tegemist on üsna nõudlike kultuuridega.

Viljavaheldus on köögiviljaaias ülioluline süsteem. Tänu sellele on saak kvaliteetsem ning aia eest saab hoolitseda looduspäraselt, keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata.

Roosid vajavad kevadel kannatlikku aednikku, kes ei tormaks esimeste päiksepaisteliste ilmadega neid talvekattest vabastama. Roose on paras alles nüüd lõigata ja väetada. Kordame üle, kuidas seda teha.

Aedhernes on väga kasulik ja armastatud kaunvili. Selle kasvatamisega saab hakkama ka algaja aednik, ja seda isegi täiesti ussivabalt!

Ilmselt ei leidu aiapidajat, kes ei ruttaks värske suutäie ootuses kohe, kui ilmad lubavad, redist külvama. Erakordselt lühikese kasvuajaga köögivili annab ka avamaal peagi saaki.

“Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakad, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta nii palju kui süda kutsub.”

Suvi läheneb ja see tähendab, et ette saab võtta ka välitingimustes tehtavad ehitustööd. Kellel on plaanis ehitada midagi tellistest, siis siin on ohtrate fotodega õpetus, kuidas laduda müüri.

“Loen ja kuulen kogu aeg rukola salatist, no ostsin siis ja panin kogu paki maha. Kui nii palju kiidetakse ja kasutatakse, siis peab ju hea olema! Lõpptulemus: keegi ei söö, imelik mõrkjas maitse. On neid sorte mitu?” küsib lugeja.

Maguskirsside ehk rahvakeeli murelite kasvatamisel on oluline õige tolmeldaja. Hea saagi saamiseks peaks lähestikku olema vähemalt kaks puud, mis sobiksid üksteisega. Eesti teadlased selgitasid välja, milliseid tolmeldavaid sorte tasub kirsisaagi suurendamiseks oma aeda istutada.

Kõnetraadile on saabunud mitu murelikku sõnumit ratsuritähe omanikelt, kellel see kena sibulill üldse õitseda ei taha.

Lõokannused on teenimatult jäänud teiste kevadlillede varju. Ometi vääriks need väikesed isevärki õitega taimed sootuks laiemat tuntust.

Hübriidhaab on justkui ime, sirgudes aprillis laboris olevast sentimeetrisest liblest sügiseks meetriseks istikuks. 20 aasta pärast saab aga sama puu maha raiuda ja juurevõsust kasvab asemele uus.