Eestis on kodu, töö ja pere. Miks ikkagi välismaale õppima minna?

Me kõik püüdleme eduka karjääri poole. Aga tööelu kõrval on paljudel juba pere, oma kodu ja muud kohustused ning vastutused. Miks siis ikkagi õpirändele minnakse? Mis on selle juures suurimad takistused? Stuudios on külas Liina Ilves, terviseteaduse magister intensiivõenduse erialal, ja dramaturg Piret Jaaks, kes oma kodumaistele kohustustele vaatamata leidsid, et Erasmusega välismaal õppimine on väärt kõiki kadalippe, mis teele sattuda võivad.

Liina Ilves käis Tartu Tervishoiukõrgkoolis õppides Erasmuse programmi kaudu välismaal lausa kaks korda, 2019. aastal Belgias ja 2020. aastal Prantsusmaal. Liina jaoks oli väga oluline end tööalaselt täiendada. „Ma tegin Prantsusmaal Toulouse’is anesteesiaõe tööd nagu ka Eestis, aga õpiränne andis mulle võimaluse neid keskkondi võrrelda,“ rääkis ta. „Sind lastakse kaheks kuuks töölt vabaks ja makstakse veel pealegi, seda võimalust tahtsin kindlasti kasutada,“ leidis Liina.

Piret Jaaks veetis 2020.–21. õppeaasta Helsingis, olles samal ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant. „Ma jäin väga kahetsema, et ma varem Erasmusega välismaal õppimas ei käinud ning doktorantuuri astudes hakkasin kohe neid võimalusi otsima,“ rääkis Piret. „Ma tahtsin, et mul oleks väga hea ülikool, ning kuna mul on pere, siis ma ei tahtnud väga kaugele minna. Soovisin saada uusi kontakte ja kuna Helsingi teatriakadeemia on loovuurimuses üks maailma parimaid ülikoole, siis mul oli kindel soov just seal end arendada.“

Suured kohustused teiste suurte kohustuste kõrvalt

Teatavasti peavad naised tänapäeva ühiskonnas kõigega hakkama saama. Aga kuidas ühildada kõikide muude kohustustega ka õppimine välismaal? Piret lahendas olukorra, valides kooli Helsingis, kuhu saab sõita peaaegu sama kiirelt kui Tartust Tallinnasse. Töö- ja pereelu ühildamise tegi raskeks hoopis koroonapandeemia, sest see sulges tudengid koju ning Piret pidi koolitöös osalema oma magamistoast. „Vahepeal pidin kaamerapildi kinni panema, sest nii kui ma selle sisse lülitasin, siis juhtus midagi, näiteks laps tuli hundiratast või tiritamme tegema,“ meenutas ta lõbusalt.

Liina võttis oma õpirännete ajal mõlemal korral kaheks kuuks palgata puhkust ja sõitis autoga Kesk-Euroopasse. „Olen väga tänulik oma tööandjale, et ta mulle vastu tuli,“ rääkis ta.

Hinnatud kogemus

Kui Piret on teatrikunsti doktorantuuris ainuke erasmuslane, siis Liina teab veel paari kolleegi, kes on Erasmuse kaudu end välismaal täiendanud. Liina sõnul on see kogemus teda arendanud ning on kindlasti väärtuslik lisa tema CV-sse. Samuti töötas ta Belgias näiteks hoopis erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabis – valdkond, millega ta polnud varem kokku puutunud. Prantsusmaale ja Belgiale langes liisk paljuski ka seetõttu, et Liina sai seal lihvida oma prantsuse keelt, mida ta suhtlustasandil valdab.

Soome võib tunduda lähedane ja oma, kuid Pireti sõnul on nende vahel siiski suuri erinevusi, näiteks akadeemilises maailmas. „On näha, kui palju paremini elavad soomlased mingites kindlates valdkondades, näiteks oli meil koolis meeletult suur raamatukogu ja tudengitele pakuti joogaklasse. Samuti oldi seal üliõpilaste vastu tohutult nõudlikud. Eestis on küll innustav keskkond, aga tuleb palju ise teha ja uurida. Soomes aga toetatakse ja suunatakse, antakse palju materjale ning loenguteks tuleb end väga tõsiselt ette valmistada.“

Seekordsest taskuhäälingu osast saad veel teada, mis asi on „Minu Narva“ ja kuidas see seostub Pireti lõputööga, millised on Liina ja Pireti parimad mälestused, head ja halvad üllatused ning kultuurilised elamused.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri tegemistega saad end kursis hoida nende veebilehel, Facebooki lehel või Instagramis @erasmuselood.