KUULA | Traumast põhjustatud vaimsetele probleemidele on olemas lahendused

Vaimse tervise eest hoolitsemine on sama tähtis, kui oma füüsilise keha toonuses hoidmine. Viimasel ajal on vaimse tervise teemadele rohkem tähelepanu pööranud inimesed ise, aga ka psühholoogid räägivad sagedamini nii vaimse tervise hoidmisest kui juba tekkinud muredele leevenduse otsimisest.

Kliiniline psühholoog Inga Ignatieva rõhutab, et psühholoogide poole pöördumise hirm tasapisi väheneb. Samas aga ei ole spetsialiste piisavalt, samuti ei oska inimesed infokülluses õiget teeotsa kätte leida.

„Vaimset tervist ei ole vaja igaks juhuks regulaarselt kontrollimas käia, ent kui mingi asi hakkab häirima, segama keha ja vaimu normaalset funktsioneerimist, peaks kindlasti spetsialistiga konsulteerima,“ märgib Ignatieva. Ta lisab, et tihti piisab, vähemalt väiksemate probleemide korral, ka sellest, kui keegi abivajaja ära kuulab.

Keha funktsioonide häirumine, millega inimene ise enam toime ei tule, võib kaasa tuua nii vaimseid kui ka füüsilisi probleeme, sageli mõlemaid.

Kas unehäire või söömishäire on vaimne või füüsiline probleem? Mõlemad võivad olla trauma tagajärg.

Kas traumajuhtumist kujuneb inimese jaoks probleem, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks sellest, milline on tema temperament ja kuidas ta konfliktiolukorras reageerib. Samuti ka sellest, kuidas suhtub inimene sellesse, mis on juhtunud, kas on olemas sotsiaalne toetus, võimalus kellegagi juhtunut arutada.

„Kui tegemist on mingit laadi verbaalse vahejuhtumiga, näiteks saame kellegi käest sõimata, tuleks lahendust otsida samuti mitmest aspektist: ka solvajal ei pruugi kõik korras, sest õnnelik inimene ei ründa teisi. Lahendust tuleks otsida olukorrale kui sellisele (et see ei korduks) ja muidugi aidata inimest, keda rünnati, kelle kallal vaimset vägivalda kasutati,“ nimetab Ignatieva võimalikke käitumismudeleid.

Oma jälje inimese edasisele elule võib jätta ükskõik milline füüsiline trauma. Ignatieva sõnul on nendest tingitud probleemidega tihti lihtsam tegeleda, sest põhjus-tagajärg seoseid on hõlpsam leida, eriti kui tegu on hiljuti juhtunud sündmusega. Kui aga aju traumajärgse infotöötlusega toime ei tule, võib inimene sarnases olukorras ka aastaid hiljem reageerida nii endale kui teistele ootamatul moel. Ka juhul, kui sündmus on justkui ära unustatud, mäletab keha seda kui värskelt juhtunud asja.

Vaimsete probleemide lahenduse leidmise võti on abi otsimises. Kuna kannatanu ei pruugi oma vajadustest ise arugi saada, siin on suur roll lähedastel: märka, kuula ära, vajadusel julgusta abi otsima. Valguskiireks pimeduses on teadmine, et kriisidest on võimalik üle saada. Kui tuttavad ja kätte õpitud vahendid ei aita, tuleb õppida uusi. Parim viis on pöörduda spetsialisti poole, aga kasu on ka sellest, kui keegi meie muret märkab ja ära kuulab.