Vaktsineerimismeeskond ootab inimesi L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. Töötab ka infotelefon 731 7200.

Infotelefonile helistajate peamised küsimus on: kes kuuluvad tõhustusdoosi saajate sihtrühma, kus vaktsineerimine toimub, millised võivad olla vaktsiini mõjud inimese tervisemuredele. „Inimesed on teadlikumad kui aasta tagasi ja soovivad vaktsineerida, lihtsalt nad vajavad infot korraldusliku poole pealt,“ märkis Teder. Ta lisas, et veel hiljuti mitmel pool seisnud suuri vaktsineerimistelke ilmselt enam püsti ei panda. „Pigem saab vaktsineerimisest rutiinne tegevus nagu näiteks igasügisese gripi vastu vaktsineerimine,“ ütles Teder.

Mõned eakamad inimesed sooviksid saada kaitsesüsti kodus. Tartu lähiümbruses teevad seda kliinikumi pereõed, üle-eestiliselt tuleks oma soovidest teada anda infotelefonil 1247.

Teise tõhustusdoosiga peaksid ennast kindlasti vaktsineerima riskirühma kuuluvad inimesed, eakad, sotsiaalhoolekande asutustes viibijad ja raskete kaasuvate haigustega patsiendid, seejuures ka 12+ lapsed.

Kliinikumi vanemarst-õppejõud infektsioonhaiguste alal dr Piret Mitt ütles, et COVID-19 on meie kaaslaseks olnud ligi kolm aastat ja kõik on selles osas targemaks saanud. „Vaktsineerimisega saame nakatumist vähendada ja rasket haigestumist vältida, samuti on olemas viirusvastased ravimid,“ loetles dr Mitt. Augusti alguse seisuga on üle 60-aastastest inimestest 58% teinud esimese lisa või tõhustusdoosi. „Seda hõlmatust vaadates võime öelda, et arenguruumi teadlikkuse osas veel on,“ märkis dr Mitt. Kui inimesed on saanud kaitsesüstidega halva kogemuse ja ei soovi tõhustusdoose teha, soovitab ta rääkida oma perearstiga või infektsiooniarstiga.

Vaktsiinide valik on laiem kui aasta tagasi ning tugevate kõrvaltoimete korral võib valida mõne teise. Kroonilise haiguse ägenemisel või mõne täiesti uue tervisemure ilmnemisel peaks dr Miti sõnul meeles pidama, et kõike seda võib põhjustada ka haigus ise. „Viirust täielikult eemale tõrjuda ei ole kahjuks õnnestunud, kindlasti hoiab vaktsineerimine aga ära raske põdemise. Teine tõhustusdoos pikendab kaitset ja vähendab vanemaealistel haiglaravi vajadust 2/3 võrra. See on väga suur väärtus ja me oleme vaktsiinide vajalikkuses veendunud,“ kinnitas dr Mitt.

Tõelisi vaktsineerimisvastaseid arstid ümber veenda ei suuda. „Rohkem tuleks mõelda kogukondlikult, immuunpuudulike inimeste peale, kellele vaktsiinid piisavat kaitset ei anna ning eakatele, kelle immuunsus ei ole nii tugev. Ise vaktsineerides hoiame ka nende tervist,“ lisas dr Mitt.

Tervist
Tervist!
1x
00:00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid