Twitteris kontol Harri_EST oma tegemisi kajastav Harri viibib praegu Kiievis. Enne seda oldi Zaporižžja kandis. "Tulime tagasi pealinna, et varustus autodesse panna ja taas välja sõita,“ räägib ta.

Ukraina sõja puhul on palju juttu ukrainlaste toetamisest relvastusega. Harri aga ütleb, et ka kaitsevarustust napib siiani.

Kui Putin sõja vallandas, siis sõitis mitu Harri tuttavat Ukrainasse, et ise rindel venelaste vastu võidelda. Sama mõte küpses ka Harri peas, ent peagi mõistis ta, et aidata saab ka teisiti. „Kui sõbrad siia jõudsid, siis ütlesid, et varustusega on suur probleem. Küsisid, kas ma läbi Eesti saaksin aidata neid ja nende üksusi. Vaikselt hakkasin otsima neile varustust ja seda saatma.“ Selle all peab ta silmas näiteks kaitseplaate ja kiivreid. „Kui nüüd on talv peale tulemas, siis talvevormid,“ näitlikustab ta uut väljakutset. Vaja on ka magamiskotte ja -matte, telke ja tehnikatki.

Kui esiti tegutses Harri kodumaalt, siis peagi oli selge, et logistikat on parem organiseerida ikka kohapeal. Ta asutas ka organisatsiooni Ukraine Aid Operations. Praeguseks on seal 55 vabatahtlikku 26-st eri riigist.

1x
00:00

Harri nendib, et ka nende töös on eluohtlikke olukordi. Paraku ka sääraseid, mil ongi kurb lõpp. Ta räägib, et sõbrad viisid 12. septembril varustust eesliinile. Nad olid enne kontrollinud, et marsruut on ohutu. Öösel aga oli keegi peitnud kruusateele tankimiinid. Autos oli kolm inimest – neist ühe jaoks pidi see olema viimane päev Ukrainas. Plaanis oli tagasi kodumaale Horvaatiasse sõita. „Teda kahjuks enam ei ole... Teised kaks õnnekombel jäid ellu,“ ütleb Harri.

Harri tõdeb, et riske ei saagi täielikult vältida. Kümme päeva tagasi oli ta Zaporižžjas, kui venelased tulistasid rakettidega elumaju ja hotelli, kus ööbis ka Harri oma tiimiliikmetega. „Selline hommikune äratus, et aknad lendasid sisse ja autod olid maja ees katki. Meie jäime ellu, aga üheksa inimest sai raskelt haavata, kaks vist surma,“ kirjeldab ta.

Kõigest pikemalt juba erisaates!

Jaga
Kommentaarid