Tänaseks on vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga 507 923 inimest, mis on pea 47% täisealisest elanikkonnast.

On leitud, et 50 protsenti vaktsineeritute hõlmatus täitub kerge vaevaga, seda näitas ka meditsiinipersonali vaktsineerimine, kuid sealt edasi on asi keerulisem.

Kuidas veenab riik veel vaktsineerimata inimesi endale siiski kaitsesüste tegema?

Seer rõhutab, et Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, kuid riigi asi on luua võimalused kaitsepookimiseks ja teavitada inimesi selle vajalikkusest.

Parim argument on tema sõnul võidelda viiruse kolmanda laine vastu. “See on iga inimese vastutustunne ja kohus.”

Kõhklejatelt küsib Seer nii: “Kuidas sina saad anda oma panuse, et lapsed saaksid käia koolis, vanavanaemad kohtuda oma lastelastega, et me taaskord ei peaks Eestit lukku keerama?” Ta annab kohe ka vastuse: “Kõige parem viis selleks on end vaktsineerida.”

“Pane õlg alla!” ütleb Seer. “See ei ole nii keeruline.”

1x
00:00

Milline on aga kõhklejate profiil?

Seer ütleb, et maikuus tehtud uuringust, milles küsitleti eestimaalasi vanuses 16-64, selgus, et vähenenud on nende osakaal, kes kahtlevad, aga pigem ei lähe vaktsineerima. Kui jaanuaris oli sel seisukohal 16 protsenti elanikkonnast, siis mais vaid 9 protsenti.

Kindlalt vaktsineerimise vastu olevate inimeste hulk on Seer sõnul vähenenud 15 protsendilt 10-le protsendile.

“Neid, kes on (vaktsineerimisele - toim) kategooriliselt vastu, selle kampaaniaga ümber ei veena.”

Seer kirjeldab, et eitava suhtumisega inimeste seas on mehi ja naisi võrdselt, veidi rohkem on nende seas mitte-eestlasi ja neid, kel on majanduslikult keeruline hakkama saada. Ta märkis, et kõhklejaid on oluliselt vähem pensionäride hulgas. Viimaste tervist mõjutab koroona ka kõige raskemalt.

Milles seisneb kampaania “Pane õlg alla”? Kuidas inimestele lähenetakse? Miks ei saaks me veel kiiremini kaitsesüste teha? Kui hoogsalt on sujunud vaktsineerimine tööandjate juures? Ja miks on oluline just praegu lasta end kaitsesüstida? Sellest kõigest tuleb juttu Delfi “Erisaates”.