Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arusaamu, millised teemad on kellegi jaoks tundlikud. „Meie oma Erasmus+ projektis keskendume Ida-Euroopale ja siin elavate inimeste jaoks on eriti tundlik teema näiteks see, kuidas me näeme ajaloolisi sündmusi,” rääkis Heidi Maiberg. „Aga kindlasti ka klassikalised teemad – sooline enesemääramine, seksuaalne orientatsioon, religioon. Meie partnerid on Poolast, Tšehhist ja Ungarist ning kõik leiavad, et näiteks islam on teema, mille osas paljud õpetajad ja õppejõud tunnevad end ebakindlalt, sest puuduvad taustteadmised.”

Tundlikud teemad

Teadustöö näitab aga, et kui õpetajad ei tunne end mingis teemas kindlalt, siis nad lihtsalt ei räägi sellest. „Lugesin just üht uuringut, mille pealkiri on tõlgituna „Mis värk selle ISISega on?”. Selgus, et õpilased saavad väga hästi aru, et kuskil on mingid äärmuslased, aga mis toimub ja miks see on nii vastuoluline, sellest koolis ei räägita,” tõdes Maiberg.

Erinevatel aegadel on erinevad tundlikud teemad ja meie õpetajad peaksid olema valmis neil teemadel rääkima. Sellega vähendame ka teema olulisust. „Nii mõnigi sihtrühm soovibki, et mingi väga emotsionaalne teema oleks meedias, kuigi see võib-olla nii palju tähelepanu ei vääri. Kooliõpilane võiks rohkem Pythagorase teoreemile keskenduda, selmet mõtiskleda, kas naised võiksid aborti teha või ei,” ütles Maiberg. „Aga kui on arusaam ja allikakriitilisus olemas, siis läheb õpilaste ja õpetajate tähelepanu õigetele asjadele.”

Kes kuulab ära meie lapsed?

Me kõik vajame sõpra, kes kuulaks, aitaks ja oleks toeks. Kahjuks on aga palju inimesi, nende seas ka lapsi, kel on sõbra leidmine keeruline. „Meie hulgas liigub lapsi, kelle puhul ei ole nii, et ta lihtsalt mänguväljakult endale uue sõbra leiab,” rääkis Ernits. „Tavaliselt on need lapsed sellest perest, kellel ei ole aega arendada lapse sotsiaalseid oskusi ja siis kulubki ära üks sõber väljastpoolt.”

Praegu tegutsevad nii Maiberg kui ka Ernits Tartus, ent MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde plaanib juba sügisel Tallinnas jala maha panna ja ootab juba praegu pealinna vabatahtlikke, kes tahaksid lastele sõbra eest olla.

Erasmuse taskuhäälingu seekordsest osast saab veel teada, kuidas saada vanemaks õeks või vennaks ning kui palju lapsi on sellise sõbra ootel, kuidas on pandeemia mõjutanud vabatahtlike ja õpilaste-tudengite elu ning kuidas meil Eestis laste ja noorte kaasamisega üldiselt läheb.