Selgitusi jagab teadusnõukoja liige ja Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.

Haiglaravi vajajate vanus on sama, mis teise laine ajal 68 eluaastat. Kaks kolmandikku ehk enamik on üle 60-aastased. 80-aastased ja vanemad haiged on kõige suurem koormus tervishoiusüsteemile, sõnas Talving.

„Ilmselge on see, et 80. aastastel ja seal lähedal olevates vanustes [patsientidel] on palju kroonilisi haigusi,“ märkis ta. Vererõhutõbi, südamepuudulikkus, suhkruhaigus, liigesehaigused, nakkushaigused, seedetrakti tõved loetles Talving üles haigusi, mis on kõrges vanuses väga tavalised ja soodustavad ka koroonaga nakatudes haiglasse sattumise võimalust.

Ligikaudu 20 protsenti nendest, kes satuvad haiglasse, on vaktsineeritud haiged.

Vaktsineerimata inimesed ohustavad vaktsineerituid

Talving rääkis, et arstid kuulevad tihti haigetelt, et nad on ju nii vanad ega käi kuskil, seega pole lasknud end vaktsineerida. „Viirus leiab nad üles,“ sõnas Talving kindlameelselt, lisades, et deltatüvi on lihtsalt niivõrd nakkav.

„Kui keegi teie korteris või majas paneb sigareti põlema, siis see suitsuhais tuleb kohe kõikidesse tubadesse,“ tõi ta näituseks paralleeli elust. Sama on ka väga nakkava deltavariandiga, mis leiab tee vaktsineerimata inimesteni.

Seega, vaktsineeritud inimesi aitab see, kui ühiskonnas on väga suur osa inimestest vaktsineeritud.

Talving märkis, et kolmanda laine ajal jõuab umbes kolm korda vähem inimesi haiglasse kui teise laine ajal, ning et enamasti vajavad haiglaravi ikka vaktsineerimata kaasuvate haigustega vanad inimesed.

Ta rõhutas olulist tõika: risk nakatuda deltalaine ajal on vaktsineeritud inimestel 400 protsenti väiksem kui neil, kes ei ole lasknud end kaitsepookida. Teisena rõhutas ta järgmist: isegi kui vaktsineeritu nakatub, on tal kaitsepookimata inimesega võrreldes 200 protsenti väiksem tõenäosus sattuda haiglasse.

Kolmandaid doose näeme ilmselt paari kuu pärast

Talving selgitas, et vaktsiini ülesanne on tekitada neutraliseerivaid antikehasid, vanematel inimestel aga ei pruugi neid viiruse kaitseks piisavalt tekkida. Niisiis võib juhtuda, et paari järgneva kuu jooksul hakatakse nõrga immuunsusega inimestele kolmandaid doose tegema. Millal täpselt, ei osanud ta veel öelda, sest ei Euroopa ega ka Eesti ravimiamet ei ole selleks veel luba andnud.

„Ma usun, et lähikuudel see otsus tehakse,“ sõnas ta.

Iisrael hakkas juba augusti alguses vanuritele kolmandaid doose süstima.

Talving arvas siiski, et kolmandaid doose ei peaks hakkama tegema enne, kui esimene vaktsineerimisring on tehtud võimalikult laiale elanikkonnale.

Kõigest kuuleb juba täpsemalt Delfi „Erisaatest“.