Kuulus Shakespeare’i Hamleti monoloog sõnastab: „Surra, magada? Jah magada! Võib olla undki näha.“ Uni on kahtlemata eluks vajalik, kuid kas unenäod tähendavad automaatselt ka kvaliteetset und?

Dr Sõõru ütleb, et uni on määrava tähtsusega meie enesetundele ja töövõimele. Enamik inimesi on oma elu jooksul ka une häirumist kogenud näiteks stressi või leina süül. Kuna aga uni on meie jaoks hädavajalik – kulutame sellele suisa neljandiku kuni kolmandiku oma elust – on pikemaajalised unehäired väga ohtlikud.

Unehäired pole ajaloo mõistes aga sugugi uus avastus. Märked sellest algasid juba Hiprokatese ehk meie meditsiini esiisaga. Juba tema kirjeldas unes käitumist ja selle kasulikku mõju tervisele. Unehäireid käistletakse ka novellides ja teistes kirjandusteostes. Unemeditsiin ise aga nii pika ajalooga pole. Veidi alla 50 aasta tagasi pandi kirja teadmised, mille järgi täna unekvaliteeti ja häireid hindame.

Mida tuleks teha, kui und ei tule ja häired kipuvad pikaajalisemaks muutuma? Dr Sõõru soovitab und tähtsustada ja mitte seda iseenesest mõistetavana võtta. Me peame oskama oma une ja ärkveloleku rütmi teadlikult juhtida. See tähendab toitumise jälgimist ja enda heaoluga tegelemist. Kindlasti ei tohiks päeva jooksul liialdada kohviga ega uinutina kasutada alkoholi või trenni. Organism on nende tõttu erutunud ja see ei ole kindlasti hea une saabumisele soodustav. Kui probleem on aga kestnud vähemalt kuu või kaks, tuleks pöörduda perearsti juurde.

Saadet juhib Tervisekassa komminikatsioonijuht Evelin Trink.

1x
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid