Sõja 55. päevaks on jutt aina enam keerlemas tuumarelvade rakendamise ümber. Seda mitmel rindel - ohtu on väljendanud USA luure, mida on omakorda peegeldanud Ukraina president Zelenskõi, ning kõigele takka on pannud ühte lausesse "Balti regiooni" ja "tuumavaba staatuse lõppemise" ka endine Venemaa president Dmitri Medvedev.

Kogu kompott kokku segatuna võib ärevust tekitada. Kuid julgeolekuekspert Rainer Saks selleks põhjust ei näe.

1x

“See jutt on rohkem šantaaž või hirmutamine,” märkis ta erisaate eetris. “Kui väga tähelepanelikult meediat jälgida, siis Venemaa juhid pole tuumarelvaga otseselt ähvardanud - pigem on jutt arvamusavaldustest, mis on hakanud oma elu elama. Olen üsna kindel, et praeguses kontekstis, sõja sellises faasis, pole tuumarelva kasutamine teemaks.”

Ta rõhutas, et Ukraina näol pole tegemist tuumariigiga, mistõttu oleks Venemaal väga keeruline säärast massihävitusrelva seal ka kasutada. Õigustust selliseks sammuks on raske leida. “Kui Venemaa tahab seda teha, siis peab olema kindel, et ei järgne mingit vastulööki,” märkis Saks. Kogu rahvusvahelise kogukonna pahakspanu tõenäosus on tuumarelva rakendamisel liialt suur hind, mida maksta. “Venemaal on üldiselt teada, kust jooksevad need jooned, millest tohib üle astuda ja millest mitte.”

Kuid venelased on väljendanud perspektiivi, mille kohaselt läheks tuumarelv Venemaa poolt rakendusse "eksistentsiaalse ohu tekkimisel". See on lai termin. Kuidas seda kitsendada?

Venemaa pole võimeline NATO-t ründama.
Rainer Saks

“Hea tahtmise puhul võib liigitada sinna alla ükskõik, mida,” nentis Saks, kuid leidis mainitule siiski tõlgenduse. “Eksistentsiaalne oht tähendaks seda, et Venemaa põhiseaduslik kord on ohus. Selleks aga Ukraina näiteks võimeline pole.”

Kuid mida arvata siiski asjaolust, et Kremli toiduahela tipus paiknev Medvedev suunas tuumarelva puudutava temaatika oma väljaütlemistes ka Läänemere regiooni pihta? Mis see meile siinmail kaasa võib tuua?

“Mitte midagi uut,” ütles Saks konkreetselt. “Esiteks - meie vahetu idapiiri taga võivad nad oma tuumarelva lohistada nii palju, kui tahavad. Teiseks, Kaliningradi on tuumarelva varemgi viidud. Selles plaanis ei muutu otseselt mitte midagi.”

Tuumarelva kasutamine siin regioonis tähendaks Saksa sõnutsi, et Venemaa peaks oma lääneoblastid ise tühjaks kolima. Seda ta juhtumas ei näe.

Kuid millised tingimused peavad säilima selleks, et tuumarelva rakendamine jääkski vaid oletuste tasemele? Kuivõrd võimalikuks peab Saks NATO heidutusele mujal maailmas vastukaalu tekkimist? Ning millal Venemaa oma endise sõjalise võimekuse taastada suudab?

Seda kõike ja veidi rohkematki on võimalik kuulata erisaatest enesest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid