ERISAADE | Neli päeva Prantsusmaa valimisteni. Vootele Päi: Le Peni võit oleks Eesti jaoks nukker

Viis aastat tagasi sai ametisolev liberaalsete vaadetega Euroopa-meelne president Emmanuel Macron pea kaks korda rohkem hääli, kui tema vastaskandidaat Marine Le Pen. Sel korral on Maconi lausparempoolne rivaal palju konkurentsivõimelisem.

Küsitluste tulemused näitavad, et pühapäeval kulmineeruva Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru eel on Macroni toetus ligikaugu 55 protsendi ning tema vastaskandidaadil Le Penil umbes 45 protsendi juures.

Rahvusvahelise poliitika vaatleja ning Prantsusmaa-teema asjatundja Vootele Päi sõnul võib neid tulemusi üldiselt tõe pähe võtta. Eraldi küsimus on see, kas Macroni toetajad on niivõrd innukad ka valimispäeval päriselt välja tulema.

"Le Peni valijad on kindlasti aktiivsemad valimiskasti juurde minejad. Macroni suurim väljakutse on see, et ta peab väga mitmelt rindelt toetushääli juurde võitma," ütles Päi teist ametiaega püüdva presidendi kohta.

Eestis on põhjust tunda muret võimaliku Venemaale läheneva Prantsusmaa pärast

"Mina ütleks, et Macron kaotas end Ukraina mutiauku," ütles Päi kommentaariks vahepeal üpris napiks muutunud jõudude vahekorra kohta valimistel. Veel möödunud nädalal näitas suur hulk küsitlusi Le Penile vaid mõne protsendi suurust mahajäämist. "Ta unustas mõnes mõttes valija ära, samal ajal kui Le Pen reisis mitu kuud mööda Prantsusmaad ja võitis uusi valijaid juurde," märkis asjatundja.

Kas see tähendab, et Prantsusmaa valijatele ei lähe Ukraina niivõrd palju korda, kui Eesti inimestele? "Aus vastus oleks, et kindlasti ei ole prantslased nii kirglikud kui meie," sõnas Päi. Ta tõi võrdluseks Prantsusmaa endise koloonia Liibanoni, mille pealinnas Beirutis kärgatas kaks aastat tagasi pool kesklinna hävitanud plahvatus: "Siin me kirjutasime ja lugesime sellest, aga kui palju me selles tegelikult osavõtlikud olime?"

Kuigi esimeses voorus läksid üle 50 protsendi häältest moel või teisel Kremlile meeldivaid seisukohti esitanud poliitikutele, on prantslased siiski selgelt Ukraina poolel. Päi tõi välja, et varem Vene panga abil oma poliitilist tegevust finantseerinud ning Krimmi Venemaa omaks pidav Le Pen on saatnud oma liitlasi Poola piirile. Paremäärmuslikkus peetavat kandidaati toetavad omavalitsusjuhid on kutsunud sõjapõgenikke enda linnadesse.

Ekspert tõi välja, et Prantsusmaa presidendil on palju rohkem võimu, kui isegi USA riigipeal. Seega on valimiste tulemus väga tähtis ka Eesti mätta otsast vaadatuna. "Ma kardan, et Le Peni puhul saaks reaalsus Euroopa ja eriti Eesti jaoks olema nukker," lausus Päi. Ta tõi välja, et see tähendaks Prantsusmaa eemaldumist NATO struktuuridest ning Ungari-taolise riigi tõusmist Euroopa Liidu üheks suunanäitajaks. "Prantsusmaa suhted Venemaaga tiheneks kindlasti. Le Penil need sidemed juba on," tõdes saatekülaline.

Kuula saadet: