„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“ Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud. Lapsepõlves, kui nad sõpradena käsikäes oma kodulinna munakivitänavatel jooksid, arvas Estee, et nad ei lahku teineteisest iial. Aga kui tuli aeg, mil talle pakuti kohta maailmakuulsas La Scala teatris, seisis ta valiku ees. Tema otsus muutis igaveseks kogu ta perekonna saatust. Felix palub Esteel teha elu julgeim otsus ja temaga põgeneda. Estee jaoks on kaalul väga palju. Kas ta tõesti järgneb oma südame kutsele? London, tänapäev: Lily pigistab käes üht päevinäinud Itaalia retsepti ja teatri mängukava, olles just avastanud, et ta vanaema sündis vallaliste emade kodus. Need kaks tuhmunud paberit on ainsad juhtlõngad tema minevikust ilmunud saladuse lahenduse juurde. Lily leiab töökoha ühes Itaalia viinamarjakasvatuses ja sõidab siis Felixi kodulinna, kus rullub lahti traagiline armastuslugu: lõhestunud perekond ja kaks armastajat, kes olid valmis ohverdama kõik. Tõeliselt lummav ja puudutav romaan kaotatud armastusest, perekonna saladustest ja lõputust lootusest. Sobib suurepäraselt Lucinda Riley, Santa Montefiore ja Victoria Hislopi raamatute austajatele. Juba lapsena unistas Soraya Lane kirjanikuks saamisest, et luua samasuguseid lugusid, mida ta ise vahetpidamata neelas. Nüüd elabki Soraya oma unistuste elu. Temast on saanud kirjanik ja kirjanikuks olemist kirjeldab ta kui maailma parimat tööd, mida loodab veel pikki aastaid jätkata. Soraya elab abikaasa ja kahe pojaga Uus-Meremaal väikeses farmis, kus neid ümbritseb palju loomi ja kus tema töötoa aknast avaneb vaade aasale, kus söövad hobused.