Teda kutsuti filharmoonia südameks ja muusikaliseks mootoriks. 13. aprillil 2025, kui Vene Iskanderi raketid Sumõ kesklinna ründasid, jäi 46-aastane pianist Olena Kohut haavatuid aitama – ja sai surma. Juba sõja ajal, justkui oma saatust ette aimates, palus ta: „Mitte mingeid mälestusmärke. Ainult krematsioon. Ärge risustage maad.“ Ja nii ta ka ära saadeti: ilma graniidi ja tarata, aga muusikaga, mille nimel ta elanud oli.