Maaleht 29.06 1864 (26)
29.06.2023
Gruusia leegioni komandör: venelastel ei ole enam eriüksuseid, neil olid mõned kogenud sõdurid, kuid nemad on surnud
Ukrainas võitleva Gruusia leegioni komandör Mamuka Mamulašvili on 45aastaselt juba legend. Maaleht külastas erioperatsioonidele keskendunud üksuse juhti leegioni staabis Kiievis.
Laura Jõgar: kui kellelgi on mugavam lugeda arvutiekraanilt, siis lasku käia. Peaasi et ta loeb
Sattusin hiljuti rääkima ühe üliõpilasega, kes tõdes, et kuigi ta teab, et raamatute lugemine on oluline, on tal lihtsalt nii raske raamatut kätte võtta. Sellega olid tal alati tekkinud negatiivsed emotsioonid, isegi siis, kui ta sai lõpuks öelda, et hea raamat oli. Ikka oli iga kord raamatut kätte võtta tohutult raske.
Misasja? Noorte tantsupeole? Endal pikk habe õieli
Teisipäeval sõitsid Tallinna 5871 noorte tantsupeolist. Rüblikute kõrval tassisid bussidest öömajaks olevatesse koolimajadesse kraamikoormaid ka vanemate-vanavanemate eas pererühmlased. Mõni alles oma esimesel suurel tantsupeol üldse!
Põllumehed anuvad riigilt päästmist: EL annab 1,7 miljonit, aga rahaga loomi sööta ei saa!
Külm ja väga kuiv kevad on põllumeeste sõnul tekitanud mitmekümne aasta halvima olukorra – pole saaki, sissetulekut, loomasööta. ELilt saadakse tõenäoliselt abipakett, kuid ka riigilt palutakse eritingimusi.
Käib digiraadio arendamine. Kas jälle peab hakkama uut aparaati ostma?
Esialgu on uuendus jõudnud peamiselt uuema auto omanikeni, kelle autoraadiosse on FM-sagedustel töötavate raadiojaamade kõrvale tekkinud ka digiraadio (DAB) jaamad.
Jaaniõhtu ennustuse võitis kirglik kalamees Võrumaalt
Ei tulnudki Eestis viiendat kuiva jaaniõhtut järjest! Maalehe ennustusvõistlusel arvas täpselt pool osalejaist, et vihmast päriselt pääsu pole.
Haridusminister Kristina Kallas ajakirjanikule: „Teie küsimusest jääb mulje, et me paneme koole kinni. Ei pane!“
Ida-Virus kütavad kirgi „sajandi pakkumiseks“ nimetatud haridusministri kirjad viiele omavalitsusele, kes võivad kokku saada 60 miljonit eurot haridusvõrkude korrastamiseks. Enim on vastukaja saanud mõte ehitada Toilasse ja Iisakusse gümnaasiumi asemele uus põhikool.
Sven Mikser kaalub poliitikast lahkumist
„Päris nii pole, et jumal valgustab inspiratsiooniga ja sina muudkui kirjutad,“ ütleb Sven Mikser, et romaanivõistluse võidu nimel nägi ta mitu aastat kõvasti vaeva. Ta ei välista, et lahkub suurest poliitikast ja lubab langetada selle otsuse viie kuu pärast oma 50. sünnipäevaks.
„Meie külas pole kooli ega poodi, aga ikka on siin etem elada kui kusagil mujal.“
Suurupi viimase majakavahi tütar Kristiina Adamson on pannud suure osa oma ajast ja vahel isegi rahast kodukandi hüvanguks. „Ka tuletorni pidamine on olnud peale maksmise projekt. Käidki kõrvalt palgatööl, et riigile kõrget renti maksta ja tuletorni lahti hoida.“
Kas tasub raiuda? Üks suur linnahaljastusse sobiv puu võib maksta 100 000 eurot
Linnakeskkonnas on puud väga väärtuslikud – nad mahendavad temperatuuri, toodavad hapnikku, pakuvad varju ja vähendavad ülekuumenemise ohtu, pakuvad tuulevarju, toimivad mõningal määral müratõkkena, aitavad kujunda linnaruumi ja on dekoratiivsed. Nende valik ja hooldamine on aga keeruline.
Sandra Niinepuu: Ruhnu peaks tulema just see, kes ei oska aega maha võtta
Keset laskuva päikse kiirtes sillerdavat lagedat vetevälja kerkib silmapiiril kitsas maariba tuletorniga. Kaugel suurest maast mõjub Ruhnu kui viimane asustatud punkt enne maailma äärt.
Argo Ideon: kui hääl eetris ei meeldi, räägi ise!
Teatava regulaarsusega kerkib ühismeedias üles nädalavahetuse jutusaadete teema. Põhiline etteheide: rääkijad ja arutajad on aastaid (aastakümneid) ühed ja samad, keskealised valged mehed.
Juhani Pütsepp: naabritega tasub häid suhteid hoida, see on mitmel moel kõigile kasulik
Mitte naabrist mööda, vaid naabritega tuleb hästi läbi saada, räägib rahvasuu. See loosung tõuseb eriti päevakorda suvisel puhkuste ajal, mil rohkem kodudes ja lähestikku viibitakse. Elu pakub kindlasti võimalusi, kuidas üle aia või ühes trepikojas sõprustundeid avaldada.
Kiudained võivad tuua teraviljakasvatajale märkimisväärse lisatulu
Maaülikooli teadlased otsivad võimalusi, kuidas teraviljades sisalduvad ja toidulisandina kõrges hinnas olevad kiudained muuta turul kaubeldavaks nii, et põllumajandustootjale avaneks šanss oma viljasaagilt senisest rohkem tulu teenida.
TURUKOMMENTAAR | Balti jaama turul on kodumaine kaup odavam kui mujal
Asjatult süüdistatakse Balti jaama turgu kõrge hinnaga kodumaise kauba pakkumises, Keskturg on neist mõnes osas kõva hooga mööda põrutanud.
Anu Raud: linnalapsed küsivad, kas lammas suitsuvorsti sööb!
Tekstiilikunstnik Anu Raud (80), kelle suurejooneline juubelinäitus „Elumustrid“ praegu Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis, kutsub: tulge ometi maale!
Kristiina Alliksaar: reedeti ma teatrit ei vaata, sest enamasti saan halva elamuse
30. juunil on Kristiina Alliksaarel viimane tööpäev Vanemuise teatri juhina, augustis saab temast kultuuriministeeriumi kantsler.
Dramaturg Ott Kilusk: kriitikute peale ei mõtle ma kirjutades üldse. See on midagi, mis tuleb pärast ja ei puutu asjasse
Ühel või teisel viisil on Endla teatri dramaturg Ott Kilusk seotud nelja sel suvel mängitava teatritekstiga. Ta ütleb, et näidendi kirjutamise puhul peab kindlasti kõige ees käima tunne, ja analüüs lohisegu takkajärele, kui üldse.
Saunapiibel sündis sauna-aastal seltsiliseks
Kui varem räägiti saunade ajaloo tuhandeist aastaist, siis trükisoe raamat „Saun“ annab kultusehitisele vanuseks kuni 25 000 aastat. Üllatusi pakub saunapiiblina käsitletav üllitis veelgi.
Kutsevõistlused pakkusid Järvseljal võistluspinget
Metsameeste ja -naiste jaoks on metsanduslikud kutsevõistlused iga suve üks oodatumaid sündmusi. Omavahelisele erialasele mõõduvõtmisele lisaks pistavad rinda ka professionaalsed raiesportlased.
TEADLASED TEATAVAD | Tormist alguse saanud üraskikahjustused vaibuvad mõne aasta jooksul
Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.
Uusi metsataimlaid kerkib nagu seeni - istutusmaterjali taha enam metsauuendamine ei jää
Uus hiiglaslik kasvuhoone Võrtsjärve lähistel meenutab katedraali. Koguduseks on pisikesed puuseemikud, kes seal idanevad ja kasvavad, et lõpuks metsa jõuda. See pole ainus uus metsataimla, mis hiljuti rajatud.
GRAAFIKUD | Tänavuse metsainventuuri järgi on kaitse all juba kolmandik Eesti metsadest
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.
ILUSAD FOTOD | Käosulane esitab ühtelugu teiste autorite laule
Kuigi võib tunduda, et rõkkavat linnulaulu on küll ja veel, on tippaeg nüüdseks seljatatud ning ajapikku jääb lõõritajaid päev-päevalt vähemaks. Pea juuli keskpaigani võib mitmel pool aga kuulda käosulaseid, kel on varasuvises linnukontserdis üks kandvamaid rolle.
Puiduturu hinnaülevaade | Viimane aeg küttepuud ära osta!
Ümarpuiduturg on tugevas languses. Kõik sortimendid odavnesid. Suurimad kukkujad olid paberipuit ja okaspuupalgid.
Mari Kartau: puitu vajab nii ürask kui inimene
Kuuse-kooreürask rüüstab aina suuremat hulka kuusikuid. Eestis pole enam kanti, kus massiivseid kahjustuskoldeid ei leiduks. Enda teadmata osaleb see putukas aga ka metsasõjas.
Ivo Linna mälumäng 212. Mis on musträhni toksimise kiiruserekord?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Piibujutt: terve küla sai müstilisel kombel kingad jalga!
Angerja
NAERIS | Parem uhkusest käpuli kui murest maani murtud!
Följeton | Oma küla suveakadeemia
Inimkond vajaks maapealset Päikest – energiaallikat, mis töötaks samamoodi. Tuumaenergia maine on aga vastuoluline
Romantilised armastajad lubavad vahel Kuu ja tähed taevast alla tuua. Päikese kallale nii otse ei kiputa.
Uues raadiojaamas mängitakse taas üksnes eesti muusikat!
Eestimaad ühte liitvale laulu- ja tantsupeole mõeldes on tore teada, et eesti keele- ja meelelaineid hoiab nüüdsest iga päev virgena ka raadiojaam Star FM Eesti.
JURIST VASTAB | Kuidas kaitsta pärandvara võltspärijate eest?
Pärast abikaasa surma selgus ootamatult, et ta elas vale nime all. Nüüd ilmus vale nime tõttu välja sugulane, kes tahab saada mu mehe vara pärijaks. Tahaksin lahutada ja võtta oma vana nime tagasi. Siis saaksin lasta pärimistunnistuse ümber teha uue nimega ja võltspärija ei pääseks enam mu abikaasa pärandvara kallale. Ta peaks siis DNA-testi tegema, kui tahab pärida.
SPETSIALIST VASTAB | Kas neiupõlvenime on võimalik tagasi võtta, kui abikaasa on surnud?
Minu mees suri ja nüüd tahan võtta oma vana nime tagasi. Kas seda saab teha perekonnaseisuametis, kus me abiellusime, või notaris? Või tuleb pöörduda politsei- ja piirivalveameti teenindusse? Sest uue nimega tuleb mul ka uus ID-kaart tellida.
SEADUSEMUUDATUS | Maksed töötutele hakkavad sõltuma tööpuuduse tasemest
30. juunil jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, nii hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood lisaks inimese kindlustusstaažile sõltuma ka registreeritud töötajate arvust.
NÄDALA ILMAPROGNOOS | Kas laulu- ja tantsupidu tuleb kuiv ja päikeseline või saab vihmas liguneda?
Läänemere maades jätkab ilma tegemist ulatuslik madalrõhuväli, milles kord arenevad, kord hääbuvad väikesed keskmed hoiavad õhu niiske ja ebastabiilsena. Ka Skandinaavia ja Soome põhjaosas kuiva ilma teinud kõrgrõhkkonnad sunnitakse taanduma.
Hindrek Riikoja: lihtsalt öeldes kuulutatakse põllumajanduses välja põuast tingitud eriolukord
Pikk põud on teinud platsi vabaks eestlaste ühele lemmikmeelelahutusele ehk teiste eestlaste kirumisele. Antud juhul siis põllumeeste siunamisele, et nad ei oska muud, kui ainult kurta ja viriseda ning riigilt raha küsida. Hoiame meie siiski hobuseid ja ärme põllumeest liialt kiru, sest neist sõltub meie toidulaud ja selle hind. Ja mure on tõsine.