Uus luud pühib ja uus viht vihtleb Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) varsti aasta. Välisluurest tulnud juhatuse esimees Mikk Marran ja erasektorist pärit metsamajanduse eest vastutav juhatuse liige Erko Soolmann räägivad, mis üllatused on neid selles töös tabanud ja millised muudatused on plaanis.

Pärt Uusberg kirjutas selle Hando Runneli luuletuse muusikasse: „Armastus on kõige all. / Tema kannab isamaja, / raskusi, mis eluks vaja. / Armastus on kõige all.“ Kirjutas lausumiseks ja laulupeol sai see ühendkoori esituseks loitsuks. Sõnal on kaal!

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Tänavu teenis riigieksamil maksimumpunktid rohkem noori kui iial varem. Sealjuures tegi matemaatika 100 punktile 108 noort, eesti keele aga ainult üks – Kaisa Norma.

Vihmasahmakas ja välgusähvatus. Püha maa ja lahti kaevatud linn. Säravad laulu- ja tantsuööd. Villis jalad ja rongkäigus ära karjutud hääled. Nutvad lapsed, vapustatud vanemad. Vaibumatud aplausid. Küsimusi tekitavad pandinõud. Uuslooming ja vana kuld ... kõik see jääb pidu meenutama. Aga mis oli kõige tähtsam? Maalehe reporterid panid kirja, millega läheb XIII noorte laulu- ja tantsupidu ajalukku.

Kuue kuu euribor, mis on seotud suurema osa Eesti kodulaenudega, on praegu 3,9 protsendi juures. Viimati oli see nii kõrge 2008. aasta novembris. Pankade sõnul pole makseraskustes klientide arv aga tõusnud.

EELK piiskop Joel Luhamets kardab, et järgmisest aastast, kui abielluda saavad ka samasoolised, võivad kirikut ees oodata rünnakud, kohtuasjad ja provokatsioonid. „Alati on ju neid, kes tahavad naljaviluks keerata tagurlikule papile!“ nendib piiskop, et ehkki kirik ei pea samasoolisi laulatama, võib surve selleks tekkida.

„Mitmekesi jõuab rohkem ja kaugemale, kui üksi siblides. Mina võin ju eestvedaja olla, aga tegus külaselts on kogukonna tugevuse alus,“ sõnab Vormsi saare Hosby külavanem Liina Jutt.

Eelmise sajandi alguses oli meil 1,8 miljonit hektarit niite, loopealseid ja nõmmesid. Rohkem kui kolmandik Eestimaast. Põlised ökosüsteemid, elurikkuse häll. Maastikud, mida nähes õhatakse: “Kui ilus!“ Praeguseks on 95% sellest ilust kadunud. Maaleht vestles inimestega, kes seda kulla hinnaga 5% alles hoiavad. Selgub, et selle käigus saavad söönuks ka elevandid.

Mis oleks niitmise juures üllam – vaimus taluda kõik rohulibled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes vikati hädamere vastu, vaev lõpetada? Ikkagi niita ja muud midagi!

Ühel hommikul, kui tööle läksin, seisis tänavalaps mu teel ja vaatas läbi akna hotellis hommikust söövaid inimesi.

Tegelikult peaks küll algama kontrollküsimusega: kas olete juba läbi lugenud Jonathan Littelli „Eumeniidid“, mis hiljaaegu ka eesti keeles ilmus?

Uue valitsuse kavandatud maksumuudatused on mõjunud avalikkusele paraja šokina, ent pea sama üllatav on asjade käik olnud majandusanalüütikute jaoks.

Kriis lihasektoris sunnib Nõo lihatööstust ostma seafarmi, Matsimoka lihatööstus aga panustab uudsetele toodetele, et laiendada läbimüüki ja raskuste kiuste jääda pinnale. Lahendusi otsivad ka teised.

„Nagu oleks rongi alla jäänud,“ on mu esimene mõte pärast päeva jagu lavakorjet Marimarta maasikapõllul. Kogenud ukrainlannade sõnul valutab rindkere paar päeva, hiljem harjub ära. Ühtlasi saab selgeks, miks kasvatajad eelistavad Ukraina tööjõudu – nad on tõesti mitu korda nobedamad kui „pühapäevakorjajad“.

Kasina müügiga seisavad tänavu silmitsi ka põllutehnikaga kauplejad. Kui mulluseid müüginumbreid võib pidada pigem heaks, siis tänavu on maaharijad ostuotsuseid tehes väga ettevaatlikud ning inflatsiooni ja hübriidkriisi mõju on jõudnud ka tehnikamüüjateni.

Kolme kümnendi eest oli turg konkurentsitult odavaim ostukoht. Kehva mainega küll, aga odav. Kes sinna minna julges, sai teada, et kvaliteedilt vahel kahtlane, aga vahel täitsa normaalne. Praegu räägitakse turust kui kallist ostukohast, kuid see on poolik tõde.

Palun selgitage, mida tähendab varaline vastutus töökohal. Kui töötaja asub uuele töökohale uue seadmega, kas siis tema peab ainuisikuliselt vastutama selle seadme korrasoleku eest? Või vastutab otsene osakonna juhataja selle tsehhi seadmete eest? Kas varaline vastutus tuleb töölepingus fikseerida? Mis on süüline vastutus?

Perehüvitiste seadust on muudetud, nii et alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Muudatused ei puuduta üksikvanema lapse toetust, samuti esimese ja teise lapse toetust, mis on jätkuvalt 80 eurot lapse kohta ka uuel aastal, samuti on lapsetoetus jätkuvalt 100 eurot kuus alates kolmandast lapsest.

„Enesestmõistetavalt ei saa midagi võtta,“ möönab meie viimaste aastakümnete popmuusika suurkuju Marju Länik. Ja kinnitab: „Peab töökas olema ja natuke õnne peab ka olema. Kui aga tööd ei tee, ei tule midagi.“

Kui kahesaja-aastane Keri tuletorn sügiseks uue tugeva kesta saab, lõpeb sellega restaureerimise esimene etapp.

Saueaugu teatritalus esietendub peagi „Kotka tee taeva all“. See on autor ja lavastaja Priit Põldma (29) kolmas näidend, mis kirjutatud mängimiseks just Saueaugul.

Vaatamata kelmustele ja avantüüridele, tuleb hinnata Peeter Matzi kui nähtust. Mehe algatus viis tulekindla savi avastamiseni Eestis ja innustas kohalikke savimaardlaid kasutusele võtma.

Lennusadama salapärases hämaruses välja pandud näituse „Venezia – merede kuninganna“ pärast tasub ka Eesti teisest otsast Tallinna sõita.

Ruth Rendell loob romaanis „Lapsukesed metsas“ jahmatava pildi sellest, kuidas näiliselt ühtehoidvas peres ei mõista täiuslikkust püüdlevad vanemad oma lapsi ega lapsed oma silmakirjalikke vanemaid.

Vanad sõbrad Andres Puusepp ja Jürgen Pärnsalu on päris mitmele Eesti tuntud inimesele lubanud nende suvekoju sulaseks minna. Kuidas õnnestus maatöödega rinda pista, saab näha peagi algavas saates „Suvesulased“.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

FÖLJETON | Usaldushääletusega läbi elu

Tartu–Taškent

Põua puhul loeb, kui palju, kus ja kuidas vihma sajab.

Kindlameelse püsivuse ning pikaajalise kuiva ja kuumaga silma paistnud ilm on nüüdsest muutliku meelega. Madalrõhkkonnad on liikvele läinud, sest silmapiiril pole näha ühtegi kõrgrõhkkonda, mis suudaks neile võimsana vastu seista.

Viljelusvõistlusele registreerus tänavu kolmandiku võrra tavalisest vähem põlde, sest põuane kevad jättis viljad janusse. Järelkonkursiga jõudis koguarv siiski üle kolmekümne. Võistlust saab pidada nii nisu, odra, rukki, rapsi kui hernega.