Põltsamaal valmib praegu ööpäevas ligi 50 000 purki kurke, mis on kokku korjatud nii meie endi kui Saksamaa põldudelt.

„Minu käest küsitakse, kuidas sa oma kurke küll teed, need on nii head,“ räägib Anne Velli, kelle erilise knihviga hapendatud kurgid on alati värske maitsega ja krõmpsud.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte • Panin tähele

Suvel jagunevad inimesed kaheks: need, kes töötavad, ja need, kes puhkavad. Juhtusin hiljuti minagi teiste hulka kuuluma ja vurasin mööda Eestimaad. Mõtle, astud sisse kohvikusse, mõnda mõisa, lähed telkima!

Tänases Maalehes ilmunud usutlus konjunktuuriinstituudi uue juhi Peeter Raudsepaga on masendav, aga realistlik lugemine. Võtme selle mõistmiseks annab mõte: „Hindade tõus tulevikus on fakt.“

Majutusasutustes peatuvate turistide arv ei ole veel koroonakriisi eelset taset saavutanud. Siseturistide arv on teist kuud järjest languses, kuid hulga suurem kui enne kriisi. Välisturistide osakaal oli mais suurem kui mullu.

„Perede majanduslik olukord on halvenev,“ tõdeb Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juht Peeter Raudsepp. Pere nädalase toidukorvi hind on ainuüksi sel aastal kerkinud 22 protsenti.

Läinudnädalases Venemaa rünnakus Ukraina Musta mere sadamate vastu hävis 60 000 tonni teravilja, millega saanuks toita üle veerand miljoni inimese. Leedu pakub nüüd Ukraina viljaveoks Balti riikide sadamaid.

Suviti tuleb kindlustustel hüvitada kahjud näiteks selle eest, kui inimene ettevõtte suvepäevadel palli mängides käe või jala murrab, rannas telefonivarguse ohvriks langeb või end kodus remonti tehes vigastab. Kuuekohalised hüvitised makstakse aga välja tulekahjudega seoses.

Elering töötab Eesti Euroopa elektrivõrku ühendamise nimel partneritega kokku lepitud ajagraafikus. Esikohal on Eesti energiajulgeolek, mida ohustavaid lisariske vabatahtlikult võtta ei soovita.

Vihmavesi hiljukesi suu ja silmad puhtaks pesi – nõnda võib XXI sajandi Eestimaal häbenemata julgelt laulda.

Üle-eelmisel nädalal algasid kolmepoolsed kõnelused rohkesti kõneainet pakkunud looduse taastamise määruse üle.

Bruce Willis räägib filmis „Armageddon“ (1998) ülemustele selle meeskonna soovidest, kes lähevad hulljulgele kosmoseretkele maailma päästma. „Ja veel üks asi. Keegi neist ei taha enam makse maksta. Mitte kunagi.“

AASTA PÕLLUMEES Õde-venda Triinu ja Lauri Kõressaar on Valgamaale Koorkülla kunagisele Tõntso talukohale rajanud kaasaegse laudakompleksi, kus majandavad ligi 600pealise piimakarjaga ja järgivad Taani konsulentide nõuandeid.

Üle kahe aasta avastati Eestis kodusigadel taas seakatk, leitud on ka nakatunud metssigu. Sestap pelgavad spetsialistid, et taud on taas levimas. Võrumaa Rõuge valla Siberi talu peremees Arvi Umbleja kaotas 116 looma, kuid loomapidamisest loobuda ei kavatse ning võtab varsti uued põrsad.

Suvi, värsked marjad ja köögiviljad on turgudele elu tagasi toonud. Aga kuhu küll on kadunud kala? Räim, lest, angerjas, latikas ja mis kõik veel. Peenematest liikidest rääkimata. Nii jahutatult kui suitsutatult. Vastavalt hooajale. Eesti on ju mereriik ning ka siseveekogudel kalastatakse usinalt.

Võtsime eksabikaasaga meie abielu ajal kodulaenu, aga siis viis elu meid lahku ja lahutasime. Mis meie kodulaenust nüüd saab, küsib lugeja.

Kui pärija muutub omanikuks pärandi avamise päevast ja selle vastuvõtmisel, siis kust ja kelle käest saan ma tõendi, et olin omanik isa pärandile ajavahemikus 1987–1993? Kas selle tõendi saan notari käest, kes avas pärimistoimiku?

Räägime koolitaja Peep Vainuga inimese elust, sellest, kuidas tarbetud mälestused endast välja pesta. Küsin ka, miks ikkagi lollidel maailmas hästi läheb. Ja ta vastab: „Lollidel ei lähe üldiselt hästi, aga üks tark mees ütles, et enamik tarku töötab endast natuke lollimate heaks.“

Täna õhtul esietendub Põlvamaal Leevaku külas täismajale „Leevaku kullakaevur“, lugu sealtkandi inimestest ja nende pöörastest plaanidest. Ettevõtmine ise on ka päris pöörane.

„Folgifestivali korraldamine tundus kõrvaltvaatajale noorte inimeste hullusena, paljud arvasid, et küll see üle läheb,“ meenutab Viljandi Pärimusmuusika Festivali juht Ando Kiviberg.

Kuulduste kohaselt on film „Oppenheimer“ mõeldud eeskätt neile, kes saavad minna Imaxi kinno ja on tavalisest rohkem haritud. Ja linateos olevat ... nolanlik.

Viimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?

Läbi sajandite on metsaomanik olnud see, kes otsustab, kui palju, kuidas ja kellel oli luba raiuda. Põhjuseid, miks raieid piirata, on olnud aga mitmeid.

Väiksem vanade puude arv ning maapinna ettevalmistus tagavad aegjärgse raiega majandatud männikutes loodusliku uuenduse suurema arvukuse ning kõrgema kasvu.

Sarnaselt metsi lauluga täitvate väike-lehelindude või metsvintidega on ka salu-lehelind üks meie agaramaid lauljaid. Teda ei sega sugugi keskpäevane leitsak, vihm ega vali tuul ja nõnda aprilli lõpust juulikuuni.

Ümarpuiduturg on valdavalt languses. Eesti Erametsaliidu hinnastatistika järgi on okaspuupalgid ja kase jämesortiment juulis märgatavalt odavnenud.

Euroopa Parlament tegi üldkogul lõpliku otsuse toetada looduse taastamise määruse kokkuleppimist. Parlamendis läks eelnõu läbi üsna napi häälteenamusega ja arutelud olid pingelised. Edasi algavad läbirääkimised nõukoguga.

Põhjamaade filmikuu kõik viis linateost, mis alates 3. augustist ETV2 eetrisse jõuavad, tegelevad omal moel identiteedi teemadega.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Tabasalu

FÖLJETON | Oleme esimesed! Tagasiminekul

Kasutades sõna „kosmos“, ei mõtle me alati, et see pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt korda, korrastatud maailma, kõike, mis vastandub kaosele. Muide, samast tüvest tuleneb ka sõna „kosmeetika“ – ennast kaunistades tegeleme kosmiliste asjadega.

Madalrõhkkondade võidukäik teeb täna üürikeseks pausi, kui Eesti kohale sirutub kõrgrõhuhari. Nii on taevas pilvi kord vähem, kord rohkem ja vaid mõni üksik võib neist sajuhoo anda. Õhusoe kerkib 20–22 kraadini.

Kui eelmisel sajandil aastakümneid hoogsalt kuivendati rabasid, siis nüüd on asi pigem vastupidine – rabasid peetakse kliimale väga olulisteks kooslusteks, kuna need suudavad siduda rohkem süsinikku kui metsad, ja paljud neist taastatakse. Kuna Pääsküla raba asub linnas ja on populaarne jalutuskoht, siis taastatakse seda mitte masinatega, vaid käsitsi.