Külakooli likvideerimiseks on vaja kolme asja: aega, aega ja aega. Siis saab hakkama suuremate pahandusteta. Äkki isegi kiidetakse.

Eestis käib otsustamine enamasti ja üha enam Exceli tabeli põhjal. Mis pole rahas mõõdetav, seda pole olemas. Niisugune tabeliga löömine on ehk põhjendatud suurte masside korral. Aga väikeses riigis nii ei saa, nii ei tohi olla.

Täna, 31. augustil arutab Lääneranna vallavolikogu juba neljandat korda poole aasta jooksul Metsküla algkooli saatust ja elulootust. Eesti haridusrahva jaoks on sellest saanud sümboolne võitlus kõigi väikekoolide säilimise eest.

Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Hanno Pevkur ei leia, et peaminister Kaja Kallas peaks tulema erakonna ette oma abikaasa Venemaa-suunalisest ärist aru andma. Ta nendib, et juhul kui peaminister tahab juhatuse arvamust, küll ta siis ise küsib.

Käibemaksu tõus 20 protsendilt 22-le on majandusteadlase ja LHV panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul tavalisele inimesele maksutõusudest kõige valusam. Eriti puudutab see neid, kelle sissetulekud jäävad alla keskmise.

Tänavu teises kvartalis, aprillist juunini kasvas Eestis tööpuudus 6,7 protsendini. See on viimase kahe aasta kõrgeim tase, kuid analüütikute hinnangul see enam väga palju ei kasva.

Kui eelmisel aastal oli Eestis sündimus rekordmadal, siis tänavu tuleb veel hullem. Vähemalt esimese seitsme kuu arvud pole sugugi rõõmustavad.

Viie pojaga emakaru on tõeline haruldus, kuid Eesti metsades oli selliseid mõmmikute peresid suisa kaks korraga ja kõik pojad jäid ellu!

Lõppeva suve ilm paistis silma kontrastide rohkusega. Maaleht uuris oma ilmatarkadelt, kas sügis jätkab samal rajal.

Ennekõike COVIDi laineharjal võttis maad retoorika: vanad õpetajad ja õppemetoodikad tühistada. Üha enam tuleb aga välja, et meie kool toetub ennekõike vanale raudvarale, seda eriti lähiajal kooli ees seisvate väljakutsete valguses.

Riigi soovimatus näha puude taga metsa pärsib Hiiumaa ja Saaremaa vahel laevaliiklust ning seeläbi kahe suursaare arengut.

Seen on sama püha ja puutumatu nagu must leib ja laulupidu.

On vana anekdoot, kuidas eri rahvaste esindajad vaatavad elevanti ja mõtisklevad elevandi olemuse üle, aga eestlane mõtleb, et mida küll elevant temast mõtleb.

Pedja ja Pikknurme jõe luhtadel kasvatatakse mahedalt lihaveiseid ja rakendatakse selles töös keskkonnahoiu nimel üha uusi meetodeid. Eesmärk on tuua niitudele tagasi liigirikkus – nii orhideed kui rukkiräägud.

Olete ammu mõelnud, et igasügisene õunamahla tegemine on hirmus tüütu? Tahaks oma aia marjadest moosi teha ning seda turustada, aga kodus väikesel pliidil keetmine on raske ja kulukas? Lahendus on käeulatuses!

Tallinna turgudest on Balti jaama turg hetkel kindlasti kõige moodsama kaubavaliku ja väljanägemisega. Ostjaid leidub ka väga eksootilistele ning kallitele kaupadele.

Pensionäri poeg sai e-kirja, mis tundub olevat maksu- ja tolliametilt. Sisu: ema esitagu tuludeklaratsioon, tal tuleb riigile juurde maksta. Ema on alati teadnud, et pensionär ei pea tuludeklaratsiooni tegema. Kas kiri on ikka õige?

Oma koolipõlve meenutavad Katrin Karisma-Krumm, Toomas ja Inga Lunge, Brigita Pruul, Daniel Levi Viinalass ja Silver Sepp. Mälestused on osalt head, osalt ... pehmelt öeldes värvikad. Paljut, mida nüüd tänuga meenutatakse, õpetajad praegusel ajal kindlasti enam teha ei saaks.

FESTIVAL Narva Vabal Laval äsja lõppenud Vabaduse festival oli pühendatud Vene impeeriumi haardest pääsemisele, sh Ukraina võitlusele oma iseolemise nimel. Festivali juht Märt Meos räägib intervjuus Maalehele, miks sai festival teoks eeskätt tänu eraannetusele.

Maarahva vapiks nimetatud peremärke tehti enamasti tarbeesemetele. Nii ei läinud need naabri omadega vahetusse ja omanik tundis „jalutama“ sattunud asja kergesti ära.

Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.

Ajal, mil üldsusele on mõista antud, et meie puidutööstus ei ela just paremaid aegu – kes vaevleb toormenappuses, kes turgude ärakukkumise käes –, väärib seda enam esile tõstmist Viljandimaal ehituspuitu tootev Puidukoda. See on ettevõte, mis paigutas tootmise laiendamise hüvangusse kriisiajast hoolimata 4,5 miljonit eurot.

16. septembril tuleb taas üks suur üle-eestiline metsapidu, mil iga maal või linnas elav inimene saab teha tutvust metsanduse, selle tegijate ja kõikide tegevustega, mis metsa sees ja selle ümber toimuvad.

Veidi üle kümne aasta tagasi kohtusin kodutalu maadel ühe vilka ja tol hetkel minu jaoks võõra sulelisega, kes jõekaldal kasvavate vahtrate ja toomingate keskel turnis. Selle aprillikuise kohtumisega sai kirja neljas sinisaba vaatlus Eestis.

PUIDUKAHJUR* Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud 30 aastat, ent kui algaastatel olid elupaikade seire aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamine lähteandmestik spetsiaalselt selleks välja töötatud lendorava elupaiga sobivuse mudel.

Ümarpuiduturu suvine madalseis on pöördunud mõõdukaks tõusuks. Kuuga on kasvanud okaspuupalkide, okaspuu- ja haavapaberipuidu ning küttepuidu hind.

Eesti vanim erakanal toob sel sügisel ümmarguse tähtpäeva puhul ekraanile oma parimad saatejuhid ja saated.

Kanal 2 sõsarkanalite sügishooaeg toob teleekraanidele uued sarjad, tõsielusaated ja kinokunsti paremiku.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

FÖLJETON | Näita ka küüsi ja hambaid!

Nõmme

Augusti viimased päevad teevad tõelise lõpuspurdi ja pakuvad mõnust suvesoojust, seda eelkõige Eesti idapoolses osas. Küll aga varjutavad suveilma sagedased vihmahood, mida ajuti saadab ka äike.

Hiljuti käis meediast läbi kaks Kuuga seotud uudist. Mõlemad kõnelesid Kuu lõunapooluse ümbruse uurimisest, kuid olid oma sisult ja tähenduselt ometi täiesti vastandlikud.