Valitsus ei näe vähemalt järgmisel aastal võimalust omavalitsuste tulubaasi riigieelarvest suurendada. Regionaalministri sõnul on tal aga ideid, kuidas finantsraskustes tagamaid toetada.

Üle Eesti läheb sügisele ja tuleva aasta eelarve koostamisele vastu kümmekond omavalitsust, kes on sisuliselt pankrotis või sellest vaid kukesammu kaugusel. Ehk siis tegelikult ei tea nende juhid, kust saada raha palkade maksmiseks, eakate toetamiseks või koolimajade kütmiseks.

Juba pikemat aega on tunda, et midagi on meie riigis tõsiselt valesti. Pärisprobleemide lahendamise asemel on riigis pead tõstnud räpased intriigid, tõusvad maksud ja pidev omavaheline ärapanemine.

„Mis päev täna on?“, „Ma kuulen hääli“ või „Kas politsei saaks mind peolt koju viia?“ on üsna sagedased kõned hädaabiliinile 112. Rohkem kui poolte kõnede puhul pole vaja abi välja saata. Ent samal ajal võib ka veidra kõne taga peituda kiire abi vajadus.

Järgmisel neljal aastal lisandub Elroni 38 rongile veel 16 ning selleks valmistudes õpetab Elron välja rohkem vedurijuhte kui tavaliselt. Kursusele, mis annab võimaluse karjääripöördeks, soovis 141 inimest, kellest vastutusrikka ameti jaoks valitakse välja umbes 11.

Vedurijuhid Taavi Laats ja Artur Lorents kiidavad, et nende töö toob terve Eesti justkui peopesa peale. Selgeks saab iga teeäärne maja ja metsatukk 795 kilomeetril.

1. septembrist alustas tegevust Põhja-Järva kool, millel on kogunisti kolm koolimaja ehk õppekohta: üksteisest kümmekonna kilomeetri kaugusel Aravetel, Amblas ja Albus.

Hoolimata korduvast sulgemisest, jätkab Metsküla väikekool laste õpetamist ja loodab kevadeni vastu pidada. Samal ajal on käivitumas rahvaalgatus, mis nõuab valla raha raiskava volikogu esimehe tagasiastumist.

Keskerakonna esimehe kandidaadid Tanel Kiik ja Mihhail Kõlvart on vähemalt ühes asjas selgelt ühel meelel: 2027. aastal peab Keskerakonnast saama peaministripartei. Ja mõlemad on loomulikult valmis valitsusjuhi toolile istuma.

Koidula piiripunkti võimalik sulgemine kulude kokkuhoiuks paneb täbarasse olukorda kohalikud ettevõtted, kelle juures käib Venemaalt tööl umbes sadakond inimest – kõigil Eesti Vabariigi pass taskus.

„Küsimus pole selles, kas juhtub, vaid selles, millal juhtub,“ hindab Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass, et praegu Lätis tegutsevad vargad tulevad peagi ka üle piiri.

Arvamusliidritele on liiga lihtsaks tehtud riigi turundustegevuse üle lahmimine, kirjutab Turundajate Liidu juhatuse liiga Joel Volkov.

Selles 2022. aasta ülemaailmses edetabelis on esimesel kohal India peaminister Narendra Modi, teisel kohal USA president Joe Biden, seitsmendal Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, 24. kohal Soome endine peaminister Sanna Marin ning 34. kohal Eesti peaminister Kaja Kallas. Millise edetabeliga on tegemist?

Toiduainetööstus on tasapisi taastumas väga keerulisest 2022. aastast ja kui valdkonnas ei juhtu midagi ootamatut, tuleb sektor kriisist välja. Seejuures on toiduhindade tõus olnud vältimatu, et ettevõtted püsima jääksid.

Kes meist ei oleks unistanud Soomest. Nii 30 või 40 või 50 aasta eest. Banaanid, puhtad tänavad, korralikud teed, vilkuvad reklaamid, rikkalikud letid nii toidu- kui riidepoes. Kommid, nätsud, värviline traat. Mingi aja oli see kättesaamatu raudse eesriide ning siis kõrgete hindade tõttu.

Seitse aastat tagasi idanema pandud tapamaja idee sai muhulastel teoks täpselt siis, kui vajadus teenuse järele kõige suurem.

KUTSEHARIDUS * Põllumajandust on võimalik kutsekeskhariduse tasemel õppida Eestis vaid kahes koolis. Nii Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist kui ka Järvamaa kutsehariduskeskusest kinnitati Maalehele, et õppureid jagub.

Parima taimekasvataja tiitli pälvinud Kaido Kirst suudab Saaremaa kivistelt maadelt välja võluda viljarekordeid ja pälvib viljelusvõistlustel alati mõne auhinnalise koha.

Siim Sooäär on veendunud mahetootja, kes juba aastaid peab Saaremaal ohustatud eesti veisetõugu – maakarja – ja valmistab nende väärtuslikust piimast hõrku juustu.

Tallinna kesklinnas elades hakkab ajapikku ununema, kuidas õige suitsusaunasink või keemiavaba porgand mekib. 2. septembril sai see häda korraks leevendust, sest Koplis Põhjala tehases peeti suurt talutoidu laata „Maa tuleb linna“.

Üks sõber soovib minult suuremat summat ehk 10 000 eurot laenata. Ta ütles, et võtaksin selle raha pangast ja annaksin talle sulas üle.

Kui minu abikaasa suri, tulid pärast tema surma pärima kolm last abikaasa teisest lahutatud abielust. Kõigil on alaealised lapsed, mistõttu nad ei taha loobuda oma isa vara pärimisest.

Paljud lapsevanemad ei tea, et neil on õigus saada lisapuhkust. Töölepingu seaduse muudatuste kohaselt on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14aastaseks saamiseni.

„Ragistame ikka iga päev. Kuniks on jõudu tülitseda, on kõik väga hästi,“ leiab stsenarist ja kirjanik Katrin Tegova, kes koos maalikunstnikust abikaasa Ennuga peab oma esivanemate kodus Venemaa piiri ääres galeriid.

Türi–Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tippaegadel alevikuks kasvanud Esna küla Jaama tänava võiks tänapäeval häbenemata ümber nimetada Kullassepa tänavaks.

Heiki Pärdi uhiuue raamatu „Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu“ esmane mõju on ehk see, et hakkasin oma kodulinna Raplat (seda lugupidamist saab üldistada suuremale osale tänapäeva väikelinnadest) teise pilguga vaatama. Austavama pilguga.

Eesti üheksanda superstaari otsinguid juhib ekraanil Karl-Erik Taukar, kes ise sai tuule tiibadesse saate viiendast hooajast. „Arvan, et see on meie noortele lauljatele ja artistidele oodatuim saade, millega on seotud muusikutee ühed säravamad hetked,“ sõnab ta.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

-

Tallinn

Teadmiseks. Ilmateenistuse andmeil oli suvi tänavu normist soojem, vihma sadas pisut vähem, päikest aga nägime terake enam.

Sügiskuu esimene nädal tervitas meid küll veidi kargema õhuga, kuid tõelisel sügisel veel kanda kinnitada ei lase. Järgnevad päevad toovad aga hoopis mahedama õhu ja aitavad suvele pikendust tuua.