Välisminister Margus Tsahkna sõnul toetab Eesti võitluses Hamasiga kindlalt Iisraeli, kuid panustab samas nii raha kui sõnaga Gaza tsiviilelanike abistamisse ja kaitsmisse. Ukrainale tuleb tema sõnul abi andmist tingimusteta jätkata, ilma et neilt oodataks kiiret sõja võitmist.

Iga liikluses aset leidnud vigastus, seda enam inimese surm, on traagiline sündmus, mida pidanuks vältima. Null liiklussurma aastas on ennustusena vähereaalne, aga eesmärgina igati pädev.

Olen üks neist eesti.ee lõpuga meiliaadressi kasutajatest, kes sai petta, sest usaldas oma riigi ametnikke.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Koos ämmaga Venemaa poolt okupeeritud Sjevjerodonetskit külastanud ukrainlane Viktor naasis Eestisse kurbus hinges. Endine kodulinn on varemeis ning inimestega pannakse toime koletuid tegusid.

Ehkki president on sellise sammu eest manitsenud, seob valitsus tõenäoliselt riigieelarve vastuvõtmise usaldusküsimusega. Muud üle ei jää – EKRE fraktsiooni saadikute esitatud muudatusettepanekute menetlemisele kuluks riigikogus rohkem kui aasta.

„Paberi peal võivad asjad olla korras, reaalsus on aga midagi muud,“ iseloomustab endine liikluspolitseinik ja praegune sõiduõpetaja Indrek Madar olukorda liikluses.

Võtsime valitsuse eriesindaja Jaanus Purgaga jutuks umbkeelsed venelased, Putini 5. kolonni, valelikud õpetajad, õlitehase saatuse, laskemoonatehase, kiirtee ehitamise ning 340 miljonit eurot, mis vaja laiali jagada.

Hiljemalt 12. veebruari hommikuks saab selgeks, kes vahetab välja Soome praeguse presidendi Sauli Niinistö.

Tigedust on palju meid ümbritsevas Eestis. Ma maailmale seda üldistama ei hakka, ehkki tunne on, et sealt meie tigedusele hoogu antakse.

Tühistamiskultuuris on maailm üldreeglina must-valge, toimub ühiskonna jagamine heaks rahvaks ja halvaks eliidiks.

Käesoleva aasta lõpul saab saja-aastaseks Eesti Olümpiakomitee. Spordiajalugu on meil rikkalik ja igast kümnendist on meenutamisväärset.

Kaugenevatel ja väidetavalt uuesti moodi tulevatel üheksakümnendatel räägiti Eesti Nokia otsimisest, mis hiljem sai mõttelise järje erinevate märkide ja logode loomise talgutest.

Paljud tarbijad söövad väärtuslikku mahetoitu enda teadmata, sest põllumehed on sunnitud müüma oma maherukist, -liha ja -tatart tavatootena ning alla omahinna. Osa teraviljakasvatajaid on kahjumis mahetootmist seetõttu lõpetamas.

Meie kodumaa mesinduses on kehvad ajad – turg on täis võõramaist mett ja rahva ostujõud langenud. Mesinikel on laod toodangut täis, müüa seda ei õnnestu ning kulude kokkuhoiuks jäeti suvine saak osalt tarudesse.

Valitsus plaanib anda maksmata trahvide sissenõudmise kohtutäiturite käest maksu- ja tolliameti kätte. Mis muudatusi selline otsus aga kaasa toob?

Olen pensionär ja tahaksin oma kolmetoalise korteri vahetada ühetoalise vastu. Leidsin ka huvilise noore pere, kes soovib elada suuremas korteris.

Toiduettevõtted peavad ka renditöötajalt nõudma tervisetõendit.

Kohe 75aastaseks saav Tõnis Mägi ei usu juhustesse ja ütleb seda ka oma uues laulus, mida esitab juubelikontserdil 17. novembril Tallinnas Alexela kontserdimajas: „...ehk oleme siin hoopis teiste pärast / ja polegi juhus, et kohtume.“

Katk, sõjakoledused, vägistamine ja peade mahalõikamine pole vaid 21. sajandi maailma kannatuste kirjeldus. Eesti Draamateatris esietendunud „Vend Antigone, ema Oidipus“ tuletab meelde, et kreeka tragöödiate 2500 aasta tagune halastamatu julmus on ülimaltki sama.

Enam kui sada maleraamatut avaldanud Andrew Soltis usub, et kui Paul Keres oleks 1944. aastal vabasse maailma jäänud, võitnuks ta kindlasti 1948. aastal maailmameistritiitli. „Ka sel juhul oleks toimunud 1948. aasta matšturniir maailmameistri selgitamiseks. Aga Nõukogude valitsus poleks lasknud oma maletajatel Kerese vastu mängida, sest teda oleks peetud reeturiks.“

Raplamaa mees Aare Hindremäe koostas pea 600-leheküljelise Ingliste piirkonna koolide ajaloo raamatu, kus paljusid pilte on kaks: originaal ning selle udusem, kuid numbrite ja nendega tähistatud õpilaste nimedega varustatud koopia.

Mida mõtleb mõisahärra, kui ta on külaliste ootel ja näeb õuel paterdamas pardikesi? Eks ikka praest.

Alates 15. novembrist on kolmapäeviti kell 21 TV3 eetris dokumentaalsari „Aerutades Alaskale“, kus kuus eesti meest on võtnud nõuks kajakkidel läbida Yukoni jõel toimuv kuulus aerutamismaraton.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

FÖLJETON

Raplamaa

Vanaema pelgus polnud paanikat või tardumust tekitav brontofoobia, vaid väljendus teatud rituaalides, mis tuli alati läbi teha, kui äikesepilv lähenes.

Atlandilt Briti saartele jõudev madalrõhuala liigub aeglaselt edasi üle Põhjamere ning jõuab laupäevaks Lõuna-Skandinaaviasse ja sopistub ka üle Kesk-Euroopa kaugele Balkani poolsaarele.