Poisikesena Eestis Teist maailmasõda näinud Sannu Mölderist sai Kanadas sõjaväelendur ja teadlane, kelle uurimistöö võib kardinaalselt muuta nii reisilennundust kui ka sõjapidamist.

Riigivõim demokraatlikes riikides on saanud naerualuseks. Normaalsus on saanud eriliseks. Kõhe on. Kas kannatused teevad targemaks? Kas headusel on veel lootust võita?

Keskkonnareostus, hirmunud loomad ja linnud, sõjapõgenikud, rahanappus – enamik Eesti omavalitsusi on aastavahetusel paugutamisest loobunud. Ilutulestik korraldatakse tänavu vaid viies linnas.

Tallinki juht Paavo Nõgene ütleb, et on teatris tehtud ja kasvanud. Ja lisab: „Kes on kultuuriministeeriumi kantsleri ametis ellu jäänud, neil on potentsiaali ka erasektoris kenasti hakkama saada.“

Eestis oli riigikogu valimiste aasta, aga tulemusest enam üllatas uue valitsuse tegevuskava. Rahvusvaheliselt andsid tooni Ukraina sõda ning oktoobris uue hooga lahvatanud Iisraeli ja palestiinlaste relvavõitlus.

Vanasõna „Enne mõtle, siis ütle“ poliitikute kohta ei käi. Maaleht tuletab meelde mõned lõppeva aasta parimad palad.

Põud, paduvihmad ja uued rohepöörde nõuded raputasid meie maamajandust. Toorpiima hinnad kukkusid, sealiha hinnad kerkisid ja maa sai risti-rästi täis põllumeeste süsiniku jalajälgi.

Linnainimeste põlluprojekt Kõplahõimlased ebaõnnestus nii mitmel moel, et kõik neist ei tule esimese hooga meeldegi. Ometi ei heitunud me sugugi ja kavatseme kevadel alustada veidi teisiti, ent veelgi suurema innuga!

Netifolklooris võib teinekord kohata täiesti hämmastava sisuga lõimesid. Näiteks ühes pikas venekeelses jutulõngas hakkasid inimesed üllatava detailsusega pajatama lapsepõlve ulakustest ja juhtumistest.

Kui midagi väga oodata, võib pettumuse osaliseks saada, sest kujutlus osutub tegelikkusest pea alati võimsamaks. Sisetunde järgi liikudes on ootus abstraktne, oled erk ja meeldivalt vastuvõtlik.

Kõrgesti haritud kontoritöötajad Helen Tarmas ja Hanna-Greta Veersalu läksid juba kolmandat korda kutsekooli!

Lahkuvat aastat jäävad meenutama peamiselt kaks märksõna: Eesti Olümpiakomitee sajas sünnipäev ja lahjavõitu sportlikud saavutused. Kuid ees ootavad Pariisi suveolümpiamängud.

Paari-kolme viimase aastaga on meie teater teinud sellise keeru, et kunstilisi õnnestumisi on just Eesti Draamateatris sagedamini kui vabateatrites.

1970ndate keskel kuulas kolmandik Eesti rahvast igal pühapäeval raadiost „Meelejahutajat“. Raadiohääl Toivo Tootsen meenutab legendaarset saadet ka oma raamatus „Vene ajal võrsunu“.

Soojemate talveilmadega võib Muhus näha imelist vaatepilti, kuidas sebrad lumes jalutavad.

31. detsembril on põhjust aeg-ajalt visata pilk ka helendavale teleekraanile, sest ETV, ETV2, Kanal 2 ja TV3 on kokku pannud mitmekesise aasta viimase teleõhtu.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

PÕRGUPÕHJA LOOD

Kloogaranna

Ka 2023. aastal oli ilmastik nii Eestis kui kogu maailmas õige isepäine.

Jõulud tulid tõepoolest valged ning lumelisa on oodata ka järgnevatel päevadel. Pidevalt vahelduvad pluss- ja miinuskraadid muudavad teeolud siiski äärmiselt libedaks. Millist ilma on oodata aga uuel aastal?