Eestimaised jõulud, jõulutunne ja -lõhn seostuvad meile ikka haljaokkalise kuusepuuga. Ehkki kõikvõimalikud ökoloogilised ideed soovitavad lisaks elusale kuusele ka alternatiive, ei kao meie kuusepuuihalus ilmselt niipea.

Küünlaleek loob hubase atmosfääri, mõjutab meeleolu, aitab lõõgastuda või energiat saada. Ega jõulusidki ilma küünlaleegita ette kujuta.

Jõulukuul soovime kodu ja selle ümbrust kaunistada ning jõuluehtesse seada. Kaunistatud kodus ja aias jagub rõõmu ja helgust igasse päeva, kuni jõuludeni välja ja kauemgi veel.

Sel aastal kaunistasin oma kodu vanikutega. Nende valmistamiseks korjasin loodusest materjali ning kuivatasin kaunistuseks mõne puuvilja.

Soopihl on üks omamoodi taim. Mäletan selgesti üllatust, kui kunagi märkasin, et tal on puitunud varred – seega puittaim? Jah, tõesti, soopihla loetakse poolpõõsaks. See tähendab, et tema varred osaliselt talvituvad.

Öeldakse, et enne Pariisi käi ära Nuustakul. Pariisis pole ma käinud ning Nuustakulegi sattusin esimest korda alles mõne aasta eest. Aga Taevaskotta polnud üldsegi jõudnud. Tea, ehk on ikka veel mõni eestlane, kes pole elu sees Taevaskojas käinud?

Araukaariaid (Araucaria heterophylla) on nende väljanägemise tõttu nimetatud ka toakuuseks. Ehkki nad on vägagi eksootilise päritoluga, on neid mõisate talveaedades ja muudes peenemates paikades toataimena kasvatatud juba alates 18. sajandi lõpust.

Tihti soovitakse pooleli jäänud töödele aasta lõpus joon alla tõmmata. Et samal ajal ootab ees ka ridamisi jõulutoimetusi, võib imeline pühadeaeg paljudele kujuneda kurnavaks ja stressirohkeks.

Käes on aeg, mil iga hetk võivad läbi astuda sõbrad-tuttavad, et häid jõule soovida. Samuti tahaks sellel jõuluootuse ajal ka koduseid iga päev mõne hõrgu palaga üllatada.