Omavalitsuste eelarvet kisub praegu vee alla kolm suurt kivi: laenumaksed, õpetajate palga tõus ja hooldereform. Pinnalpüsimiseks suletakse koole ja kultuuriasutusi, koondatakse ametnikke, müüakse vallamaju, jäetakse ära majade ja teede remont ning igasugu muud investeeringud.

Maalehe omavalitsuste rahaseisu loos jääb kõlama, et riik on unustanud linnade ja valdade olukorra.

Küsimuste küsimus on: kui kibestumisest mõelda, kuidas kasvatada endas uut lootust?

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

22. jaanuaril algab haridustöötajate streik. „Valitsus andis lubaduse õpetajate palkade konkurentsivõimeliseks tõstmiseks, seda lubadust peab pidama!“ toonitab Elve Mäekivi, kelle haridusministeerium nimetas mullu aasta klassijuhatajaks.

Järgmisel nädalal saab USA presidendivalimiste aasta hoo sisse, sest algab juunikuuni kestev jõuproov – eelvalimised. Selgub, kas Donald Trumpile leidub vabariiklaste seas mingitki vastast, ja mõõdetakse üle ka demokraadist presidendi Joe Bideni toetus.

Maaleht uuris Ühendriikides elavatelt eestlastelt, millised on nende mõtted maailma võimsaima riigi presidendi valimiste aastal.

„Nad alles eile korjasid allkirju, et Kaja Kallas tagasi astuks, aga täna juba toetavad tema valitsust.“ Keskerakonna aseesimees ja eurosaadik Jana Toom peab parteist lahkujaid reeturiteks.

Läänemeri külmub harva tervenisti kinni. Viimati juhtus see üle 80 aasta tagasi.

Samal ajal kui Euroopas minnakse plastprügi vältimiseks üle korduskasutatavatele nõudele, valis Tallinna jõuluturul toitlustanud Grilli Villi teise suuna: nende ühekordsed praetaldrikud ja supikausid saavad otsa koos einega!

Jaanuaris saab RMK loomisest 25 aastat ja suvel 27 aastat riigikogus metsapoliitika heakskiitmisest. On paras hetk tagasi vaadata. Selle ajaga on muutunud nii mets ise kui ka suhtumine metsa.

Maapiirkonnis ringi sõites torkab silma, et põllumajandusettevõtete juures on vähe päikeseparke.

Elektri hind üha tõuseb, tarbimine kahaneb ja võrgutasud aina suurenevad, kuid liinide hooldamiseks ja üle 70 aasta vanuste liinide remondiks raha ikkagi ei jagu.

Sisukas vestlus algab üldjuhul inimeste võimest esitada oma vestluspartnerile siirast huvi üles näitavaid küsimusi. Eestlased ei kuulu paraku Sokratese järeltulijate hulka ja tunnevad kohati isegi rahvuslikku uhkust oma oskamatuse üle seltskondlikku vestlust pidada.

Eelmisel nädalal Eestit tabanud külmalaine halvas kahe väiksema piimatootja ja meierei töö. Karjamaadel elavad lihaveised tundsid end aga üllatavalt hästi.

Kui pühadeaeg on seljataga, jõulusöögid söödud ja jõulukuused põletatud, tuleb jälle nuputama hakata, mida söögilauale panna, ja seada sammud kas supermarketi või turu poole.

Sotsiaalvaldkonna olulisemad muudatused on hooldereform, sooduspensionide süsteemi muutmine ja abieluvõrdsus.

1. jaanuarist maksab sotsiaalkindlustusamet Eestis elavatele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi senise 100 euro asemel 200 eurot. Õppimise korral makstakse elatisabi lapse 21aastaseks saamiseni.

Peeter Sillaots peab juba paarkümmend aastat Valga maakonnas Taageperas kalmistuvahi ametit. „Ega sa siit enam minema saa,“ oli ema öelnud, kui poeg temalt selle koha üle võttis. Ja nii ongi läinud.

Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on Eesti Teatriliidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga koostöös saanud valmis tähelepanuväärse koguteose „Eesti teatrimajad. Kaskedega küünidest tänapäevase teatriarhitektuurini“.

1950. aastal lükkasid NSV Liidu rajoonid Eestile omased maakonnad kõrvale ja sündisid keskused, mis on omaaegsete hoonete kaudu praegugi äratuntavad, hindavad ajaloolased Mati Laur ja Tõnu Tannberg oma hiljuti ilmunud raamatus.

Vahetult enne riikliku tuumaenergia töörühma tõdemust, et Maarjamaale sobib tuumajaam küll, jõudis lugejateni ajakirjaniku ja kirjastaja Enno Tammeri raamat „Tuumajaam aia taga. Letipea päevaraamat“, kus ta võtab kokku emotsioonid ja mõtted, mille on esile kutsunud Fermi Energia soov rajada tuumajaam Viru-Nigula valda Letipea külla.

Muhu muuseum annab teada: käreda külmaga tuleb villane pärandvara õue tuulduma viia. Aitab koide vastu ja eks ole ka ilus vaadata.

„Tänu nutiseadmetele oleme läinud lugemiselt üle vaatamisele, see aga tekitab kergesti arusaamise illusiooni, aga tegelik arusaamine jääb tulemata,“ nendib 13. jaanuaril 14. telehooaega alustava „Rakett 69“ saatejuht ja peakohtunik Aigar Vaigu.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Planeedi elanikkonnal möödus aasta soojas õhkkonnas. Kahjuks ainult klimaatilises mõttes…

Soojemaid päevi saab nautida kuni nädala lõpuni, mil ilm taas külmemaks läheb, tuues endaga kaasa tiheda lumesaju. Võimalik, et järgmine nädal on oodata ka korralikku lumetormi.