Maaleht 22.02 1898 (8)
22.02.2024
„Keskharidus jääb saamata või suunatakse õpilased jõuga ametikooli.“ Väikegümnaasiumid hüüavad appi
Haridus- ja teadusministeerium tahab, et omavalitsused korraldaks 2028. aastaks koolivõrgu ümber nõnda, et mõnekümne õpilasega gümnaasiumid lõpetaks tegevuse. Nende seas on aga ka mitu gümnaasiumi, mis on poolesaja kilomeetri raadiuses ainsad. Kohapeal nähakse, et gümnaasiumiosa sulgemine tähendaks õpilastele ülipikka kooliteed, õpetajate lahkumist vähese koormuse tõttu ning veelgi enam ääremaastumist.
Eve Heinla riigikogu liikmetele: ärge kurvastage, riigi sünnipäeva ongi kodus toredam pidada
On inimesi, kes hingevärinal ootavad oma postkasti üht ümbrikku. Ei, mitte maksuametist, vaid Kadriorust. Nii ka tänavu.
KARIKATUUR | Kunstiprojekt
Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte
Argo Ideon: praegu on tähtis see, et Eesti on vaba. Muude probleemidega saame hakkama
Eesti Vabariigi aastapäeva saame tänavu pidada 106. korda, aga mitte iga kord ei ole Eesti olnud 24. veebruaril vaba. 1941–1991 tuli oma riigi sünnipäeva tähistada võõra võimu all, kuigi päris viimastel aastatel juba avalikult.
Loomakaitsjad nõuavad, et loomapoes loomade müümine keelataks
„Mõistlik oleks teha samasugune süsteem, nagu Eestis juba on kasside ja koertega – neid saab endale võtta kas varjupaikadest või aretajatelt, kuid poodidest osta ei saa,“ rõhutab loomade heaolu eest seisva MTÜ Loomus esindaja Farištamo Eller. Tema sõnul pole õige müüa elusolendeid tapeedirullide kõrval kehvades tingimustes, kust klient emotsiooni ajel merisea või papagoi korvi poetab.
Ukraina sõja õppetunnid. Eesti riigikaitses tehakse täna nii mõndagi asja hoopis teisiti
24. veebruaril möödub kaks aastat Venemaa relvajõudude täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja operatsioonide alal, kolonel Mart Vendla aga rõhutab, et rääkides Venemaa–Ukraina sõja õppetundidest, on esimene ja kõige olulisem, et ajas tuleb tagasi minna mitte kaks, vaid kümme aastat.
Pole enam meest, kes pani venelased hüüdma „Putin on varas!“
Tõde Aleksei Navalnõi kohta erineb paljude märkide järgi oluliselt Vene ametlikust infost. Üksikasjad Vene opositsiooniliidri surmast võivad siiski jääda pikalt varjule.
Eesti naine on Ukraina sõduritele üksi kogunud pea 400 000 eurot annetusi. „Raha ei kuku taevast alla. Magan öösiti mõne tunni“
Triinu Perve on viimase kümne kuuga korraldanud Twitteris, kus tal on üle 20 000 jälgija, pea sadakond rahakorjandust. Ukraina armee on tänu talle saanud hulgaliselt autosid, droone ja isegi mitu välihaiglat.
Ukraina sõdurid saavad tänu eestlastele hakata rindel oma hambaid ravima
Esimesed mobiilsed hambakliinikud peaksid Ukrainasse jõudma juba märtsis.
„Riigikogu on poliitiline eliit – president pidanuks kutsuma kas kõik või mitte kedagi“
„Mind isiklikult ei tee kutseta jäämine kurvaks, küll aga kurvastab põhimõte, mida president kasutab,“ leiab Vilja Toomast, et riigikogu liikmetel ei peaks niimoodi vahet tegema. Kutseta jäänud saadikud eelistavad riigi sünnipäeva tähistada eelkõige pereringis.
Eesti sünnipäev tuleb maale presidendi otsust kiites ja kilu haugates
Sünnimaa sünnipäeva tähistatakse maal kohustusliku kilu ja poolkohustusliku matkaga, tundes rõõmu isamaa ilust, aga ka presidendi otsusest vähem riigikogulasi ja enam lihtrahvast vastuvõtule kutsuda.
HÄÄLETA | Milline neist on kauneim kilutort?
Enda puhastatud ja maitsestatud kilud. Kodus küpsetatud leib. Suvel sügavkülma pistetud rukkililled. Proovitordi valmistamine. Just nii tõsiselt võtsid Tartumaa kodukokad kiluvõileivatordi konkurssi ja sündisid sedavõrd uhked meistriteosed, et ajasid hindajad ahhetama.
Margus Mikomägi: neelan sellegi maksutõusu alla ja elan edasi riigi tarbeesemena. Teist Eestit meil ju ei ole
Kuulutasin me riigi sünnipäeva eel toimetuses rõõmsalt, et mõtlen utoopiast nimega „parem maailm“. Mõtlesin oma paarikümne aasta tagusele ideele luua Eestisse inimese kaitseala. Isegi koht oli toona selge: see ala pidanuks olema Vilsandil, sealsamas, kust sai kunagi alguse Eesti looduskaitse.
Küllo Arjakas: Päts suutis ka Venemaal vangistuses olles paluda salaja ÜRLi abi Eesti iseseisvuse saavutamiseks
President Konstantin Pätsi sünnist möödub 23. veebruaril 150 aastat. Kõik teavad mehe raskeid viimaseid aastaid, kuid keerulisi perioode oli tal varemgi.
Argo Ideon: vanad poed hääbuvad, asemele pressivad kobakad laod ja robotid
Kas olete märganud, kuidas igapäevasel teekonnal kaovad tänavapildist harjunud asjad? Eriti kiirelt teevad minekut harjunud müügikohad, asemele tuleb teenindus või üldse mitte midagi.
Juhani Püttsepp: kas eestlastes leidub veel südamesoojust?
Täna ongi sobilik aeg endalt küsida: miks me ei võiks ka talvel tunda südames suvist soojust? Nii rääkis president Lennart Meri kakskümmend aastat tagasi ajalehes Postimees, pealkirjaga „Avameelselt Eesti asjast“ ilmunud intervjuus, mille pani kirja Rein Veidemann.
„Iga vasikas on kulla hinnaga!“ Parimad karjakasvatajad astusid võistlustulle
Üle 20 aasta on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustanud parimaid karjakasvatajaid. Tutvustame kuut nominenti, kes enda panusega on eeskujuks oma valdkonnas ning aitavad väärtustada maaelus toimuvat laiemalt.
„Inimesed ei jaksa enam meie kaupa osta.“ Mitmed talumeiereid siplevad rahalistes raskustes
Väiketootja ei suuda soodsama hinna rallis kunagi võita. Mitu rasket aastat on Eesti tuntud mahetootjad viinud ummikseisu, millest pääseteed ei paista.
Legendaarne Pajumäe talu lõpetab tegevuse
Mahekohupiimade-juustudega tuntust kogunud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg kavatseb talupidamisega lõpparve teha ja maha müüa nii oma piimakarja kui ka moodsa meierei.
LUGEJA KÜSIB | Ülemus ei luba suvel puhkusele minna, kas tegin lepingu sõlmimisel midagi valesti?
Läksin paar kuud tagasi tööle ja sõlmisin juhatajaga töölepingu. See on minu esimene töökoht pärast kooli lõpetamist, nii et lepingu sõlmimisel ei osanud kõigele tähelepanu pöörata. Nüüd, kui tahtsin ka oma suvepuhkuse aja kirja panna, öeldi mulle, et mina puhkusele ei pääse, kuna mul on sõlmitud selline tööleping. Mida ma lepingu sõlmimisel valesti tegin? Milline tööleping annab õiguse kord aastas ka puhata, küsib Maalehe lugeja.
Pensionisüsteemi hakatakse muutma: täpsustatakse investeerimise ja pärimise võimalusi
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, et lisada paindlikkust pensionifondi vara investeerimisreeglitesse ja muuta pärimisel toimingud teise samba varaga.
TÕELINE IME | Miliza Korjusele kuulunud hinnaline klaver leiti mudamülkast
Looduskatastroof uhtus tühjast majast tänavale ilmakuulsa ooperilaulja Miliza Korjuse klaveri. Kohalikud käivitasid ulatusliku päästeoperatsiooni.
No on ikka sarnased! Türi daam vildib nukke Eesti presidentidest ja teistest kuulsustest
Vaid üks inimene Eestis, eluaegsest lasteaednikust nõelviltija Karin Pihlik saab kogeda säärast imet, et tema kodus rõõmustavad riigi sünnipäeva üle presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid. Alar Karisest rääkimata.
Helilooja Ardo Ran Varres: miks ooper siinmail kopitab ja inimesi hirmutab? Põhjuseid on mitmeid
Kodumaist ooperit kummitab hõlmikpuu sündroom, möönab helilooja Ardo Ran Varres. Tema loodud „Põrgupõhja uus Vanapagan“ püsib teist aastat Vanemuise teatri mängukavas.
Mis vägi see on, mis ajab Kihnu naised motikatega mööda saart ringi põristama, triibuseelikud tuules lehvimas?
Mare Mätase koostatud raamat „Kihnu mootorratta lugu“ annab vastuse, miks sai mootorratast Kihnu saare tähtsaim liiklusvahend.
ARVUSTUS | Paavo Patsini pöörane kirjanduslik klounaad histoorilises kastmes
Kes lugenud Juhan Peegli „Kolme tahedat lugemist“, võib kaudselt aimata ka Paavo Patsini vastilmunud romaani „Death Café“ keelt ja atmosfääri, kusjuures kõigele on mitu vinti peale keeratud.
Uus seiklus: Tuuli ja Arbo hakkavad koos lastega avastama inimsööjate maad
Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar elavad küll juba aastaid lahus, kuid see ei ole seganud perekondlikul koostööprojektil jätkumast: 2. märtsist on Kanal 2 eetris järjekordne kogupereseiklus – „Meie aasta Indoneesias“.
Ivo Linna mälumäng 246. Kes oli see maailmakuulus helilooja, kes suutis males võita isegi maailmameistreid?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Täpselt 100 aastat tagasi mõõdeti Eestis lume paksuse rekord
1924. aastal mõõdeti Tallinnas veebruari lõpus keskmiseks lume paksuseks 104 cm.
Sünoptik Kairo Kiitsak: kevade hõngu on õhus, soojakraadid ronivad +10 lähedale
Päike käib taevavõlvil juba kõrgemalt ja kevade hõngu on üha enam tunda. Lähiajal hakkavad Atlandi madalrõhkkonnad ja Venemaa kõrgrõhkkond vägikaigast vedama. Temperatuurikõver rühib aga ülespoole, sest õhuvoolud kannavad Lõuna-Euroopast soojemat õhku Läänemere äärde. Pingelisest rõhkkondade vastasseisust tulenevalt saab ilm olema üsna tuuline ja arvestama peab ka sadudega.