Vormsi, Ruhnu, Rõuge ja Kadrina volikogu liikmed teevad oma tööd puhtast aatest. Samal ajal tuleb Narvas arvestada 31 voliniku töötasuks üle 20 000 euro istungi kohta – 656 eurot nina peale. Sadu eurosid pistavad saadikud igas kuus tasku ka mõnes teiseski omavalitsuses.

Üle Eesti kuulub omavalitsuste volikogudesse 1717 inimest, kellest suurt osa kannustab soov kodukoha arengule õlg alla panna. Valdavalt maksavad omavalitsused neile pigem sümboolset tasu. Ja siis on Narva, kes oma saadikud Eestis kõige heldemalt üle kuldab.

Vanameistrid-värsisepad las minna, sest uusaja Eestis sünnib kõige luulelisem poeesia hoopis lihvitud turundussõnumites.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Ukraina sõjapõgenikud on tööjõu nappust Eestis leevendanud, aga nad on hakanud kodumaale tagasi minema ja see teeb ettevõtjad murelikuks. Majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sooviks sisserände kvooti mitmekordistada, siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul ei lähe see läbi. Küll aga võiks Läänemetsa arvates olla mõnes sektoris võõrtööjõu vastu leebem.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on valmis andma jah-sõna vahepeal riiulile lükatud Haapsalu raudtee ehitusele. Valitsus ütleb oma otsuse märtsi lõpus.

„Oleme esimesed oinad aia taga,“ tõdeb Liisi Himma, kelle kodu jääb kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laienduse piirist kahe kilomeetri kaugusele. Tema ja sajad kaaskannatajad saavad sealt kostuva müra eest hüvitiseks võib-olla parema sõidutee või tulevikus ka müratõkkeseina.

Koprajaht kuivenduskraavides tahetakse jälle ära keelata. Maaomanikud pole nõus ei jahieeskirja muudatusega ega selle põhjendustega.

Ehkki kremlimeelne meedia levitab agaralt pilte ja videoid sellest, kuidas venelased purukspommitatud Mariupolit üles ehitavad, ei vasta see kodumaaga kontakti hoidvate sõjapõgenike sõnul tõele.

Nädala jagu enne Vene “presidendivalimiste“ päeva kihab sõjas olev riik aktiivsest agitpropist, ehkki reaalne valikuvõimalus Vene valijal puudub.

„On rõõm teada anda, et siiani ülimenukaks osutunud konkurss ootab taas kandidaate,“ sõnas Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Venemaa juhtimist võib võrrelda käsipiduriga sõitmisega – masin veab välja ning tükk aega ei pane juht tähelegi, kuid mõne aja pärast hakkab midagi kärssama…

Väekoondised, millel on rahuaegne alaline koosseis, ei pea ilmtingimata olema kõrgema ohvitseri alluvuses. Selline lähenemine tähendab, et diviisi ja brigaadi võib juhtida ka kolonel.

Viimastel nädalatel on üha valjemaks muutunud hääled, mis läbisegi süüdistavad regionaalminister Madis Kallast röövretke korraldamises rikastesse valdadesse ja teisalt tegevusetuses.

Täiskasvanu halvustavad sõnad ei mõjuta vaid lapse enesehinnangut, need võtavad temalt ära ka tükikese maailmast. Sellest maailmast, mida ta armastab.

„Pole sugugi lihtne pakkuda naistepäeval korraga üle miljoni õie,“ tunnistab Eestimaa suurim tulbikasvataja, OÜ Flores Aed juhataja Peep Promm, kelle aiandis võrsub kevadhooajaks ligi kolm miljonit tulpi.

„Meie põhitegevus on ikkagi piimatootmine, kuna väike lihatööstus ja kanala majandasid kahjumis, siis peamegi need harud sulgema,“ selgitab Kehtna Mõisa OÜ juhataja Märt Riisenberg.

Haneliste põhjustatud kahju sunnib põllumehi talivilja kasvatamisest loobuma. Kliimaministeeriumi määrusega tahetakse muuta jahieeskirja selliselt, et heidutusjaht oleks teatud tingimustel lubatud.

Reisidel meeldib mulle ikka turgudel luusida. Enamasti on lihtsalt tore uudistada, vaadata, mida ja mis hinnaga müüakse. Müüjad on alati sõbralikud ning mis seal salata – enamasti ka väga jutukad.

Oma elukoha müük on maksuvaba. Mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks, küsib Maalehe lugeja.

KredExi esindaja ja juhatus tahavad kõigi korterite turvauksed vahetada tuletõkkeusteks. See pidavat olema päästeameti poolt välja antud seadus. Mina aga ust vahetada ei soovi, kirjutab Maalehe lugeja.

„Mulle tõesti naised meeldivad, olen naiste keskel kasvanud. Olen feministlik muusik, ei karda seda sõna,“ ütleb muusik Kaisa Ling (34), kes tuuritab sel nädalal oma naistepäevakavaga ringi Võrust Väätsani.

Märtsi esimesel nädalavahetusel võis üle Eesti näha imekaunist virmaliste vaatemängu. Lisaks rohelisele polaarvalgusele oli märgata ka üliharuldasi siniseid ja punaseid virmalisi.

1944. aasta märtsis sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale Teise maailmasõja suurima õhurünnaku. Kas soomlaste sekkumine hoidis 80 aasta eest ära veelgi suuremad purustused?

Lõõmavas Tallinnas kiirustasid ühed varju, teised päästma oma või ettevõtte varandust. Baltisakslasest ettevõtja Ernst Conrad Sporleder ei teinud üht ega teist, vaid haaras kaamera ja ruttas jäädvustama brutaalset hävitustööd otse selle keskmes. 80 aastat hiljem vaatas Maalehe fotograaf Sven Arbet samadele kohtadele uuesti kaamerasilmaga otsa.

14. märtsil tähistame emakeelepäeva, kuid sama kuupäevaga on signeeritud ka esimene eesti eksliibris ehk kunstiline raamatuviit – omanikumärk raamatus.

8. märtsil jõudis kinodesse Vallo Toomla dokumentaalfilm „Nii ta on“.

17. märtsil alustab Kanal 2 saade „Tähtede täht“ uut hooaega. Võistlustulle astuvad kaheksa muusikut, kes avasaates toovad vaatajateni teatrilavadelt tuntuks saanud muusikapalu.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Kui lühidalt kokku võtta, siis lõppenud meteoroloogiline ehk kalendriline talv oli keskmisest külmem, kuivem ja pimedam.

Kevad edeneb aeglaselt, aga märtsi alguse kohta siiski pisut kiiremas tempos. Kui paljuaastased keskmised on kaks kuni neli pügalat alla 0°, siis praegused kõiguvad 0° ümber.