Otepääl asuvast 43 korteriga uusarendusest pidi saama vallaelanikele mõeldud üürimaja. Kuna maja ehitus läks esialgse kahe miljoni asemel maksma üle nelja miljoni ja üürihinnad oleksid seetõttu tulnud liiga kõrged, lahkus vald üürimaja projektist ja üksi jäänud investor paiskas kõik korterid müüki. Kallid korterid pole aga siiani omanikke leidnud ja maja seisab tühjalt.

Eestis on liiga palju teemasid, mis vajavad sisulist lahendust, kuid millega poliitikud mugavusest tegelda ei taha. Kui kerkib probleem, tekib maavärin, kuid aja möödudes vajuvad need ikkagi unustusse. Neist värskeim on mittekodanike valimisõigus omavalitsuste volikogude valimistel.

Üks tõeliselt õige kodanik tahab reisida ja käia kord-paar välismaal. Mida kaugem ja eksootilisem, seda parem.

Endine kaitseväe juhataja, europarlamendi liige Riho Terras on mitme suurriigi suhtes, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, äärmiselt kriitiline. „Mentaliteet, et Venemaaga peab läbi saama, on seal paraku veel olemas,“ rõhutab ta. Eestiski on riigikaitse osas tema meelest veel puudujääke.

Raul Kirjaneni ettevõtte Fibenol kavatsus Läti riigiga rajada sinna 700 miljonit eurot maksev biorafineerimistehas mõjus külma dušina Eesti senisele majandus- ja metsapoliitikale. Ministrid lubavad olulisi muutusi.

Sillamäel, mille elanikest pea 40% on Venemaa kodanikud, ei taha keegi kuulda plaanist jätta agressorriikide alamad kohalikel valimiste ukse taha.

Möödunud aastal juhtusid rohkem kui pooled nädalavahetustel kergliikuritega registreeritud liiklusõnnetustest joobes peaga. Elektriliste tõukerataste operaatorid kavatsevad seetõttu koostööd politseiga jätkata. Lisaks töötab Bolt välja reaktsioonikiiruse testi, mis vähendab purjus inimese võimalust äpis tõukeratast rentida.

Kui näiteks 4700 elanikuga Narva-Jõesuu kulutab volikogu töös hoidmiseks üle 150 000 euro aastas, siis kolm korda suurema elanikkonnaga Viljandi saab hakkama 86 000 euroga.

19. märtsil täitus EELK piiskopil Joel Luhametsal 72 eluaastat ning samal päeval andis ta oma piiskopisaua üle peapiiskop Urmas Viilmale. Lõuna-Eesti piiskopi töö võtab edaspidi üle piiskop electus Marko Tiitus.

Umbes 350 elanikuga Kõrgessaare alevikus, lagunenud kalatööstuses korraldatud kultuuriüritustel käis möödunud suvel paari kuuga 10 000 inimest ning sihtasutus Utoopia Nr 9 kavatseb numbri peagi mitmekordistada.

Liivi lahte planeeritud meretuulepargid vajavad lisaks muule kindlasti ka kumulatiivse mõju uuringuid, et selgitada korraga või lühikese ajavahega rajatavate tuulikute tagajärgi meie rahvuskalale räimele ja kalandussektorile. Praegu kattub valdav osa kavandatavatest tuulepargialadest ka püügipiirkondadega.

Lumetorm, suur üleujutus, pikaajaline elektrikatkestus või kõige halvemal juhul sõjaline rünnak – keegi meist ei tea, millal, kuidas ja kus täpselt järgmine kriis Eestit tabab.

Paljusid tänapäeva inimesi on suigutanud 80aastane rahuperiood. Pole meie avalikkusele teada olemasolevate pommivarjendite asukohad ega isegi õhuhäire heli kriisiolukorras.

Kliima soojenemine sunnib teadureid laiendama oma põuakatse alasid ja koos Põhjamaade kolleegidega aretama uusi vastupidavamaid sorte, rääkis Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teaduse valdkonna asedirektor Marko Kass.

Taimekaitsevahend saab Eestis turule pärast põhjalikku riskihindamist väljastatud loa alusel. Kasvatajate hinnangul ei ole tooteid, millega oma saaki kaitsta, piisavalt, ja uusi turule ei lisandu.

EKI andmetel on veebruaris paljude toidukaupade jaehinnad kauplustes mõnevõrra langenud.

Pensionär, kes elab kortermajas ja tuleb iseseisvalt toime, sõlmis notariaalse testamendi, millega määras oma korterile pärija tema surma puhuks. Siis aga pensionäri tervis halvenes ja ta tuli paigutada hooldekodusse, kirjutab Maalehe lugeja.

Siberisse saadetud 13aastane poiss Peet pidas Eestisse jäänud klassiõe Virvega kirjavahetust 11 aastat. Üle 200 kirja – kaheksa aastat Siberist ja kaks aastat sõjaväest Ukrainast. Tuli koju ja võttis klassiõe naiseks.

Tartu Eluringikeskuse hubane külalistetuba lõhnab endise pidulikkusega kohvi ja kringli järele. On ka põhjust – siin on end mõnusasti sisse seadnud Eesti Vabariigiga pea samal ajal ilmavalgust näinud, hetkel vanim elusolev Eesti mees Erdman Blank (106).

2.–6. aprillini mängib Harkivi rindeteater Tallinnas, Narvas, Tartus, Haapsalus ja Kuressaares lavastust „Good luck!“, mis üllatuseks ei ole rusuv, vaid koomiline. Lavastaja Stepan Pasichnyk annab kodulinnast Maalehele intervjuu õhuhäire ajal.

Kui Soome president Urho Kaleva Kekkonen 60 aastat tagasi märtsis Eestisse mitteametliku visiidi tegi, oldi üllatunud: kas soome „karu“ on talveunest ärganud ja üle lahe Eesti randa kõmpinud?

Näitekirjanik Martin McDonagh sobib eestlastele. Selle iirlase loomingut on siin korduvalt mängitud, äsja esietendus Kuressaare Teatris tema näidend „Üksildane lääs“.

Olen kuulnud väidet: kogu Eesti on üks küla. Alatooniks Hando Runneli read „kõik siin kõiki tunnevad, vastamisi vannuvad“. Millega mõttes riimub lauluke ühest telelavastusest: „Mein liebe Rewal, ein grosse Seewald…“

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Praeguste Võru ja Põlva maakondade alalt on võrsunud erakordselt palju ilmainimesi.

Eeloleval seitsmel päeval näitab kevad enam talve palet kui suve nägu. Päikest eriti ei näe ja ööselgi on tähevaatlusega raskusi.