Maaleht 18.04 1906 (16)
18.04.2024
Ukraina siseminister Maalehele: tahame illegaalselt maalt lahkunud terveid mehi tagasi saada
Ukraina siseminister Ihor Klõmenko ütles Maalehele, et Venemaa propaganda kasutab ära iga võimalust, et õõnestada ukrainlaste ühtsust ja lõhkuda võidutahet. „Ja arvan, et see ei peaks olema Euroopale üllatus, et püüame tagasi saada terveid mehi, kes hoiduvad seal mobilisatsioonist, samal ajal kui teised on siin ja seavad ohtu enda elu, et kaitsta oma kodumaad,“ sõnas minister.
Tarmo Michelson: ka Eesti võiks tulevikus saada suitsuvabaks riigiks
Sigaretid on tervist ja keskkonda kahjustav ebapopulaarne sõltuvus. Võrreldes tavasuitsudega, on e-sigaretil üks eelis – teadaolevalt pole Eestis need põhjustanud ühtegi tulekahju. Mina sain tänu elektroonilisele hingerahu.
Argo Ideon: üks Kallas valitsuses vähem. Eesti poliitika Robin Hood läks parematele jahimaadele
Umbes 30 aastat tagasi töötasin Päevalehes ja meeles on peatoimetaja Peep Kala ütlus, mida kuulsime ikka ja jälle: „Päevalehes töötamine on rangelt vabatahtlik.“
KARIKATUUR | Eestis 200ga ei sõideta
Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte
Keskkonnaagentuur: ilveste arvukus on kõvasti tõusnud, kaalume küttimise taastamist
Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.
Madis Kallas: minu kui isa roll jäi unarusse. Ma ei taha teha Tallinnas karjääri, kaugel perest
„Oleksin muidugi jätkanud selles fantastilises ametis. Aga lapsed kasvavad kiiresti ja mul on pere ees suur võlg – kaks aastat olen juba olnud üksi siin Tallinnas,“ ütleb regionaalministri ametist lahkuv kolme lapse isa Madis Kallas.
Millise taktikaga ründab praegu Venemaa Ukrainat? Kolonelleitnant Väli: tulla võib ootamatu löök ootamatus kohas
Venemaa rünnakud Ukraina vastu on viimase kuu ajaga märgatavalt ägenenud. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäeval, et olukord idarindel on halb ning venelased üritavad kevadel-suvel ründe- ja pealetungitegevusi veel hoogustada. Kolonelleitnant Toomas Väli sõnul on venelased pannud ukrainlased massiga taganema.
Isegi 3000eurone palk ei vii õpetajaid Ida-Virumaale
„Kui õpetaja üldse mõnest Eesti punktist liikvele läheb, siis on tal kohe esimene küsimus: aga kus ma elan?“ rõhutab Narva-Jõesuu linnavalitsuse liige Imre Liiv, et palk võib ju kõrge olla, aga pedagoog vajab suureks elumuutuseks muidki rosinaid.
Üle poole Hiiumaa riigimetsast läheb kaitse alla. Kas see tähendab metsamajanduse lõppu?
Pärast poolteist aastat kestnud vaagimist otsustas kliimaministeerium Hiiumaale Eesti seitsmendat rahvusparki mitte moodustada, küll aga võetakse saarel kaitse alla täiendavalt 7000 hektarit riigimetsa, nii et Hiiumaal jääb edaspidi RMK majandatavaks napilt 10 000 ha.
Lahing Valge Maja pärast. „Valla kui omaniku hooletus vara suhtes on kuritegelik“
Märjamaal käib mitmendat aastat emotsioonidest laetud võitlus nn Valge Maja pärast, kus ühel pool rindejoont on kohalikud muinsuskaitsehuvilised ja teisel vallavõim. Esimesed nõuavad ajaloolise hoone taastamist iga hinnaga, teised nendivad, et vallal seda raha pole.
Vene kirikust on Putini ajal saanud võimuvertikaali osa, Ukraina hävitamist toetatakse jäägitult
Vene õigeusu kirik on suurte õiguste ja mõjuga organisatsioon, mis on Vene ühiskonnas kõikjal nähtav. Sõjapidamist ja Ukraina hävitamist toetab ametlik kirik jäägitult.
Aarete laegas avaneb: selgusid konkursi „Kogukonna hing 2024“ finalistid
Maalehe ja Coopi korraldatavale menukale konkursile laekus tänavu 162 ettepanekut. Žürii valis välja kümme kandidaati, kelle elust-olust ning tegemistest peagi Maalehe veergudelt lähemalt lugeda saab.
Arne Koitmäe: sinu hääl loeb. Kui sa hääletad, siis ka otsustad
Tänavu juunis valivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud Euroopa Liidu esinduskogu. 27 liikmesriigi kodanike valik paneb järgmiseks viieks aastaks paika 720 parlamendiliiget, kes hakkavad tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi igapäevaelu.
Raul Vinni: mis metroo? Tallinna kesklinn tuleks panna maksu alla, vot see oleks regionaalpoliitika
Eesti lähituleviku suurimaks regionaalseks projektiks ei saa mitte võimaluste otsimine, kuidas säilitada elu maapiirkondades, vaid Tallinna metroo rajamine.
Jüri Laurson: kas oleme unustanud ajaloo õppetunnid? Kivimaja on ikkagi tulekindlam
Kas on ikka õige ehitada Tartus üks uus suur ja kultuuririkkust tulvil hoone põhiliselt puidust?
Juhani Püttsepp: kröömike sirelilillat elupuuheki vahele
Õnnelik noorpaar on omale soetanud elamise linna lähedale maale. Arendaja projekti järgi valminud maja asub endisele kolhoosipõllule rajatud uusasumis.
Saidafarm on Pajumäe kursil: „Proovime veel hinda tõsta, enne kui uksed sulgeme“
Tuntud mahekohupiimade, -jogurtite, -juustude tootja OÜ Saidafarm Harjumaal tõmbas oma ettevõtlust kõvasti koomale, vähendades nii loomade kui ka töötajate arvu.
Alanud on konkurss „Aasta põllumees“
Kiirustage esitama oma kandidaate, sest alanud on Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline konkurss „Aasta põllumees“.
Unustage Hiina, uus kuum piimaturg on Kagu-Aasias
Kui siiani ihkasid suuremad piimatoodete eksportijad Hiina turule, siis nüüd on teine olukord: uus kuum piirkond piimaturul on Kagu-Aasia.
TURUKOMMENTAAR | Eestlaste lemmik peakapsas on soodsa hinnaga
EKI andmetel on märtsikuus paljude toidukaupade jaehinnad kauplustes mõnevõrra langenud.
LUGEJA KÜSIB | Kes vastutab, kui kortermaja remondi käigus wc-pott ja mündikogu kadusid?
Meie kortermaja hakati renoveerima. Mina ise seal korteris alaliselt ei ela, aga käisin tööde käiku jälgimas.
LUGEJA KÜSIB | Sain reisifirmalt petta. Millele pakettreisi ostes tähelepanu pöörata, et ohte vältida?
Soovisime minna perega reisile ja leidsime sotsiaalmeedias ühe väga hea hinnaga pakkumise. Maksime ka esmase sissemakse juba ära, kuid siis asusime reisifirma tausta uurima ja selgus, et tegu on pettusega. Kuidas pakettreisi ostes vältida petta saamist, küsib Maalehe lugeja.
Kadri Voorand: Tahad hiirtest lahti saada, tänita nendega. Aga mitte elukaaslase kuuldes
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
Ööülikool üllatab uutmoodi rännakutega. „Me kõik võiksime vahel sipelgapesa kõrvale kükitada“
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Üllatavad seosed: Jaan Tätte ja Tõnis Mägi mõjutavad meie elusid
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
ARVUSTUS | „Tulnukas 2“ on nagu oma s*tt – jälk, aga ikka vaatad
Eesti film on nagu oma s*tt – jälk, aga ikka vaatad. „Tulnukas 2“ näitab selgelt, et see ütlus peab endiselt paika.
Briti telestaar toob Eesti miljonite vaatajate ette: „Teie arheoloogia pakub erakordseid leide“
Briti professor, kelle saateid on näinud 250 miljonit vaatajat, hoiab käes Saaremaa 3. sajandi kuldset madu. Siis ilmub kaadrisse 14. sajandil Tallinnas surnud katkurott... Need on hetked tema värskest, Eestit tutvustavast saatest.
Ingmar Muusikuse linnupäevik: aprilli alguseks sai 100 liiki täis. Aasta lõpuks 200?
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Ivo Linna mälumäng 254. Mis teade oli Novodevitšje kalmistu väravas Nikita Hruštšovi matusepäeval?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Nii ilm kui ka mets saavad raamatusse raiutud
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soode ja metsa kohta.
Sünoptik Kairo Kiitsak: võtke soojad riided välja, lumi tuleb tagasi. Välistatud pole ka jäävihm
Jürikuu ilm jätkub muutlikul meelel. Kui nädal eest küündis päevasoe laialdaselt üle +20 kraadi ja hulk inimesi sai talveriided seljast heita, siis pole ime, miks praegu aina madalamale suunduv temperatuurikõver meelehärmi põhjustab.