Maaleht 11.07 1918 (28)
11.07.2024
Henn Põlluaas: ma ei hakkaks Helmeid Putini käsilasteks pidama, aga võib-olla tõesti see kohtumine toimus
„See oli pikk ja süvenev protsess. Otsiti süvariigi agente ja kallutatud võrgustikke. Mart ja Martin Helme on väga sugestiivsed, nad suudavad inimesi ümber rääkida, allutada,“ kirjeldab uue loodava erakonna, Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK), etteotsa valitud Henn Põlluaas oma piinarikkaid aastaid perekond Helme juhitud parteis. Vajalikud 500 liiget uue erakonna registreerimiseks on koos.
Lemmi Kann: lambakasvatuse tähtsusest meie rahvamajanduses
Ajalehes Järva Teataja, mis ilmus 16. detsembril 1935, on ära trükitud järgmine ajastukohane mõte: „Viimasel ajal hakkab üha rohkem maad võtma arusaamine lambakasvatuse tähtsusest meie põllu- ja rahvamajanduse seisukohast lähtudes.“
Tiina Reinart: sookvootide loogika on nagu rasedustesti võltsimine
Plaan kehtestada soolise tasakaalu nõue börsifirmade juhtkondades on järjekordne hoop naiste eneseväärikuse pihta. Pangem tähele: tähtis eelnõu, mis peaks naisi juhtkondadesse aitama, nimetab neid alaesindatud sooks.
KARIKATUUR | Varsti riigikogus: suveõudukas „Kärbe 2“
Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte
Keskkonnaagentuur lööb häirekella: hunte on liiga palju, uued rekordid tulekul
• Keskkonnaagentuur prognoosib ulukiseirearuandes selleks hooajaks kuni 47 hundipesakonda ja teeb ettepaneku hundi kaitsestaatus üle vaadata. • Hundid murravad lambaid juba päise päeva ajal ja tungivad lautadesse, sest metsades on sõralisi vähe. • Eesti Jahimeeste Selts ootab riigilt julgemat ja otsustavamat tegevust huntide arvukuse ohjamisel.
„Me ei ole ju laibakummardajad!“ Pilistvere rahvas kardab, et Jüri Vilmsi haud kaevatakse jõuga lahti
Kohalik rahvas on vastu muinsuskaitse seltsi plaanile avada Pilistvere kalmistul enam kui sajandi vanune riigimees Jüri Vilmsi haud, et tema säilmeid autentsuse tõestamiseks Austrias uurida.
Järjekordne puugihaigus kinnitab Eestis kanda
Eestile jõuab aina lähemale seni peamiselt lõunapoolsetes riikides leviv puugihaigus babesioos, mis halvimal juhul võib nii inimestele kui ka lemmikloomadele lõppeda surmaga.
Tehumardilt lahingus hukkunute ühishauda ei leitudki
Eesti ühe enam kõneainet pakkunud punamonumendi juures toimunud väljakaevamistel leiti laatsaretimatuseid ja hilisemaid ümbermatmisi.
Jälle hinnatõusud: kas vee hind saaks olla üle Eesti üks ja sama?
• Piirkonniti erineb Eestis veeteenuste – joogivee ja kanalisatsiooni – hinnatase ligi kolm korda. Odavam on teenus linnas, kallim maal. • Euroopa Liidu toetuste vähenemine tähendab, et lähiaastail kasvab surve vee hinna tõusuks kõikjal, sest investeeringuvajadus ei kao.
Järsku käis „põuh“: tormi tõttu katuseta jäänud kortermaja elanikud pääsevad võlavanglast
Juuli esimesel päeval tõstis raju torm Otepää vallas Sihva külas asuva nõukaaegse kortermaja plekk-katuse üle korstnate õhku ja lennutas maja taha lilleaeda. Aga varasemad tormiuudised olid ühistu teinud ettevaatlikuks ja maja oli kindlustatud.
FOTOD | Lagunev ajalugu: Eestis on kümneid jaamahooneid, millega keegi midagi teha ei oska
Eesti Raudtee püüab vabaneda umbes 30 jaamahoonest ja muust ajale jalgu jäänud ehitisest, millest vanimal on vanust 150 aastat. Kasutuseta jäänud hoonetele uue otstarbe leidmine on aga keeruline.
Margus Mikomägi: enam pole maailmas kohta, kuhu põgeneda
Unistus, et tulevikus on parem elada, on meilt ära võetud. Hirmutamine, et elame tuleviku arvelt, ei vaibu. Ja tulevik ongi tume, unistuste puudumisest sõltumata.
Hillar Padu: kirjanduses pole enam ridade vahel lugemist
Milline on, või õigemini, milline peaks olema hea kirjandus, jääb küsimuseks aegade lõpuni. Kuuldavasti Ameerikas on küll üks ülikool, mis keskendub ainult klassikalistele teostele – raamatutele, mis on sajanditepikkuses kultuuriloos sõelale jäänud.
Tauno Vahter: Mida sa Tallinna puhul peale vanalinna ikka märgile paneksid, ei vali ju Sveta baari?
Tõenäoliselt on enamik inimesi märganud, et võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga on meil näha hulga rohkem liiklusmärke. Väga ehk imestada ei olegi, mõned märgid on juurde tulnud, teatud asju tähistatakse hoolsamalt ja ilmselt on ka mitmed nõuded karmimad kui vanasti.
Erik Laur: ees ootab kiirem inflatsioon, kui loodeti. Asja analüüsides muutub olukord veelgi pessimistlikumaks
Maikuus tõusis inflatsioon aastases võrdluses 2,9%, edestades sellega varasema kuu näitajat 0,1 protsendipunkti võrra. Kuigi aasta alguse 4% inflatsioonitasemelt oleme oluliselt alla tulnud, on tarbijahindade tõus Eestis endiselt kõrgem Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud 2% tasemest.
Mee maitsete treener: Eesti mesi on mitu korda nüansirikkam kui soomlaste oma
Lauri Ruottinen on Soome mesinik, kes nimetab end ka mee maitsete treeneriks. Ta rääkis Maalehele üksikasjalikult, miks on sellist elukutset maailmas vaja.
Eestis on tekkinud ootamatu nõudlus kohaliku makaronimaterjali järele
Aastaid tagasi oli durumnisu kasvatamine meil mõeldamatu. Nüüdseks on kliima soojenemine olukorda sedavõrd palju muutnud, et kõvast nisust on saamas perspektiivne kultuur. Veelgi enam, kohalik makaronitootja soovib seda vilja ka kodumaalt ostma hakata.
Turgudel on palju marjarõõmu, kui hinnasilti ei vaata
Juuli on ilus kesksuvine aeg, kui Eesti turud rõõmustavad silma kõigega, mida on kasvatanud Maarjamaa aiad, põllulapid ja metsatukad.
EKSPERT VASTAB | Kes maksab kinni üürniku tekitatud kahjud?
Kinnisvara üürile andmine on paljudele inimestele oluline lisatulu allikas, kuid oma kodu võõrastesse kätesse usaldamine on alati seotud riskiga, sest põhjalikust taustakontrollist hoolimata võivad üürnike elukombed erineda üürileandja omadest ning lepingu lõppemisel tekib vaidlus, kes peaks katma kahjud. Mis on levinud vaidlusküsimused ja millistel juhtudel tasub abi otsida kindlustusest, kirjutab Balcia varakindlustuse tootejuht Jelizaveta Drižiruk.
Seadusemuudatus: tasuta õpet tõmmatakse ülikoolides koomale
Uusi seadusi: tasuta kõrgharidust tõmmatakse koomale, perearstid saavad teenindada nimistuväliseid inimesi.
KUULA! „Viimse reliikvia“ lauludega eestlaste hinge pugenud Peeter Tooma laulab üle 45 aasta taas
Peeter Tooma (77) noore mehena salvestatud „Viimse reliikvia“ filmilaulud tõid talle kätte ja kõrvu aegadetaguse kestva aplausi. Selle kaja kostab raadiost tänini. Peeter Tooma Varbla kandi Liiase talu juttudest kajab aga vastu ühe mehe elu võlu ja valu. Ja üle 45 aasta laulab ta taas.
ARVUSTUS | Vesternisõbrad, teie peale on mõeldud!
Taas ratsutavad preerias mehised mehed, relv pidevalt käeulatuses ja silmad kukla taga. Sealsamas on kenad söakad naised. Suurtes vanades lugudes, mida jutustatakse traditsioonilisel viisil, peitub mingi eriline vägi. Kevin Costneri film „Horizon: Ameerika saaga – 1. peatükk“ paistab olevat just selline.
Vabatahtlike päästjate perekond: appi on tulnud minna nii saunast, sünnipäevalauast kui ka abieluvoodist
Peipsi ääres Palal elab perekond, mille pea kõik liikmed – isa, ema ja nende kaks poega – on vabatahtlikud päästjad. „Oleme saunalavalt tuld kustutama läinud,“ ütleb pereema Maret Peramets. On tulnud tõusta ka otse peolauast, tunked kleidi peale tõmmata ja appi minna.
Kellele nunnu, kellele surmavaenlane: „Nägin seda kirglikku viha, mis linde valdas“
Suve hakul ilmavalgust näinud linnulaste esimesed elukuud pole kerged. Paljudel ei õnnestu täiskasvanuks saada. Õnneliku juhuse tahtel sain ühele pisikesele elluastujale abikäe ulatada.
Ivo Linna mälumäng 265. Mis aastani karistati Eesti- ja Liivimaa talurahva kohtutes ihunuhtlusega?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Pikne kui jumala sõrm: põlenud kirik ja pääsenud keiser
Meie esiisadele tundus välgulöök alati jumaliku valikuna. Lehed kirjutasid, kuidas pikne tappis vankri peal sõitnud perest ainult perepoja. Või kuidas äikese ajal ukse peale suitsetama läinud mehe viimased sõnad olid: „Ega mina äikest ei karda.“
Sünoptik Helve Meitern: homme-ülehomme on taas oodata tormi
Ilm jätkab südasuviselt soojalt, kuid sagedaste hoovihmadega, kirjutab sünoptik Helve Meitern nädala ilmaprognoosis.
ARVUSTUS | „Pärsia viimase keisri mõrv“ – ainuvalitseja surmaga sureb ka rahvas
Tadžiki lavastaja Barzu Abdurazakovi „Pärsia viimase keisri mõrv“ on intensiivne, kõrgendatud, võib öelda, et ooperlikus mängulaadis jutustatud tragöödia sellest, kuidas ainuvalitseja surmaga sureb ka rahvas.