Ööpäevas sõidab läbi Luhamaa piiripunkti umbes 600 inimest. Ja ei möödu päevagi, kui midagi keelatut ei proovitaks Venemaale viia. „Sanktsioneeritud kauba leidmine on ikkagi igapäevane teema,“ tõdeb maksu- ja tolliameti Lõuna tollipunkti juhataja Toomas Huik.

Täna mõtled humanismist, homme reedad kodumaa? Betti Alver kirjutas 1940. aastal: „Vaim, kandes kord triumfipärgi / ja rikast rüüd, / praevardas väntas nuumat härgi – / kuid nüüd? kuid nüüd?/ Jõuk püsib nüriduses hardas / ja pärg on pärg. / Kuid sõber, tea: nüüd vaim on vardas / ja väntab härg.“

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Maaleht on viimase aasta jooksul mitu korda kohal käinud Eesti–Vene piiripunktides. Ja jätkuvalt olen hämmingus, miks ikkagi meie, nagu soomlased, piiri lõplikult kinni ei tõmba. Mis asju me agressorriigiga õigupoolest ajame?

„Su ema on kuradi värdjas ja lits!“ röökis netikasiinosõltuvuses isa pärast järjekordse sissemakse nulli mängimist oma nelja-aastasele lapsele. See on killuke kahe lapse ema hingetraumadest. Sõltlasest abikaasast jäid talle pärandiks purunenud suhe, pisarad, rahustid, eesseisev psühhiaatriline ravi ja majanduslikult raske seis.

Regionaalministeeriumi eelarvest moodustavad ühistranspordi toetused üle poole. Kaalumisele tulevad nii piletihindade tõus kui ka sõiduplaanide hõrendamine.

Viljandisse on veekeskust planeeritud juba üle 20 aasta ning sellest on saanud omamoodi anekdoot – iga kord läheb enne ehitama hakkamist midagi nässu. Möödunud nädalal ostis selle krundi Virumaa ärimees Oleg Gross, kes lubab, et tema teeb spaahotelli valmis.

Liikumispuudega 64aastast Pillet ähvardas räpakuse tõttu koerast ilma jäämine. Lahendusena sõitis ta koos oma lemmikuga välismaale, sest sõpra ta varjupaika viia ei lase.

Miks pärast eelmist suve ei otsitud lennukitele rakendust ja uusi turge ning hoiti munad praktiliselt ühes, SASi korvis?

Lihtsam on ehitada kas stabiilses külmas või stabiilses kuumas, kuid Eestis peame arvestama mõlema äärmusega.

Hiinlased võivad rääkida feng shui’st kui iidsest tarkusest ja ka eesti keeles on sellele viiteid juba 1930ndate lõpust, kuid tegelikult saabus selle vaimustus Eestisse 1999. aastal läbi inglise keele.

Panen tähele, et mõnigi kord viimasel ajal öeldakse, et kui meil nii edasi läheb – majandus kängub, maksud tõusevad, sõjahirm kasvab –, hakkavad eestlased emigreeruma.

Veerand sajandit Lõuna-Eestis kirgi kütnud Tartu Agro kasutuses oleva ja riigile kuuluva põllumaa saaga hakkab jõudma vahepeatusesse – riik on kindel plaanis leida pea 3000 hektarile rentnik läbi konkursi, mis tooks riigile kõige kasumlikuma tulemuse. Tartu Agro juht näeb riigi otsuses ettevõtte hävitamist.

Eestimaa suurim mahepiima tootja Martin Vallikivi majandab Hiiumaal Taterma külas robotlüpsiga piimafarmis, toimetades majandusraskuste kiuste mahetootjana.

Teisipäevane tiir Tallinna turgudel ajas hirmu nahka. Värske kartul viis eurot kilo, tomatikilo pea sama palju, pisikesed kodumaised kurgid kolm ja pool eurot, eestimaine õun kolm või enam eurot jne.

Ehitasin 1960. aastate keskpaigas maja koos kõrvalhoonetega, kuhu kuuluvad garaaž, puukuur ja kasvuhoone. 2000. aastal ehitasin garaaži lamekatuse peale pisikese puidust suvemajakese. Soovisin seda majakest kinkida või pärandada inimesele, kes on mind palju aidanud. Kas see on võimalik, uurib Maalehe lugeja.

Valitsus kiitis heaks ettepaneku minna edasi töötushüvitiste süsteemi muutmisega, et seda lihtsustada ning õiglasemaks muuta.

Minu vanavanemad soovivad nüüd, juba vanemas eas kodu väiksema vastu vahetada, põhjuseks laste väljakolimine. Samuti pole mõttekas liiga palju tube kütta ja koristada. Kas vanaema või vanaisa võib võtta kodulaenu, uurib Maalehe lugeja.

End seenepildistajaks nimetaval Vello Liivil pole ühtegi mükoloogiaalast teaduskraadi. Nendest ta ei hooli ka. Ometi võtavad professorid Liivi kui üht omasuguste seast.

Kehval ajal võib tunduda kummaline investeerida kunsti. Milleks eelistada osta koju skulptuur, kui sama raha eest saaks sõita puhkusereisile? Pealinna galeriis Vernissage avatud näitusel, mis tutvustab müügis olevaid skulptuure, on paljud tööd siiski omaniku leidnud.

Kaupo Kruusiauk on saanud hakkama hea dokumenteeringuga väljapaistva sportlase Anett Kontaveidi karjääri viimasest aastast. Film näitab, kuidas loobumine ei ole lihtne ja õigel ajal loobumine on suur kunst.

Kui linakaupmees Valdo Pärg 1926. aastal Võrru Katariina alleele maja ostis, riputas ta seinale ilmakuulsa ooperilaulja Fjodor Šaljapini autogrammiga foto. Nüüd elab selles majas suviti tema lauljast poeg Jüri Pärg. Paljudele on ta vaid lummav hääl minevikust, ent bariton laulab ja lindistab praegugi – 93aastasena.

2. oktoobril möödus 90 aastat vaikiva ajastu ühest märgilisest sündmusest – päevast, mil riigivanem Konstantin Päts peatas riigikogu tegevuse. Kas ajalugu võinuks siiski kulgeda ka teisiti?

Maalehe reis viis huvilised seekord Põhja-Makedooniasse ning põikas ka Albaaniasse ja Kosovosse. Bussitäis huvilisi sai rohkem kui nädala uudistada keerulise ajalooga Balkani riikide kirevaid pealinnu ja imetleda maalilist loodust, aga ka kirikuid, kloostreid ja mošeesid.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Kirjanik Kurt Vonnegutil on raamatus „Tšempionide eine“ mõistujutt, kus tulnukas kaugelt planeedilt püüab maalasele stepptantsu ning peeretuste abil selgeks teha, et viimase maja põleb. Too aga lööb hoiataja lihtsalt maha, ja põleb sisse. Liialt erinev oli informatsiooni edastamise viis.

Neljapäeval madalrõhuala lohk vähehaaval hääbub, kuid õhtuks jõuavad Lõuna-Eestisse juba uue, Poola kohalt kirdesse liikuva madalrõhuala vihmapilved. Reedeks jäävad need Ida-Eesti kohale, kus ilm on sajune.