Kuigi talvine pööripäev on veel poolesaja päeva kaugusel, ei ole harvad olnud need korrad, kus juba november on talve toonud ja vahel isegi kõige talvisem kuu olnud. Seepärast uuris ka Maaleht oma ilmatarkadelt varakult, mida tänavuselt talvelt oodata võib, on ta leebe või karm ning kas kingib meile ka valged jõulud.

Tegin kord aastaid tagasi usutluse päästeameti toonase peadirektori Kuno Tammearuga, jutuks tuli ka kukkumissurmade liiga suur arv Eestis. Toona oli kasutada 2016. aasta statistika, mil kukkumise tagajärjel sai Eestis surma 96 inimest.

Keda kellakeeramine ei mõjuta, tõstku käsi!

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Tervisekassa tegi tänavu suvel kiirabivõrgu analüüsi, millest selgus, et Lääne-Virumaa, Võru- ja Valgamaa ning Pärnumaa pole piisavalt hästi kaetud. Igasse neist kolmest piirkonnast on üht brigaadi juurde tarvis.

Aru-Lõuna karjääris fosforiidiuuringuid alustanud Eesti riik on jätnud Rakvere valla fosforiidiväljade elanikud infopuudusse, mistõttu kasvab inimestes nii pahameel kui ka lootusetus tuleviku suhtes.

Oma esimese fosforiiditeemalise intervjuu andis kliimaminister Yoko Alender just Maalehele. Paraku on paljuski selle sisuks ka põhjendused, miks ta ei saa veel minna fosforiidi pärast muretsevate kohalike inimeste ette ja neile asjast avameelselt rääkida.

Venemaa sulges elusloomade transiidi Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse alates 18. oktoobrist, tuues põhjuseks lammaste katarraalse palaviku leviku Euroopa riikides.

Ebameeldiv fakt on see, et pensionimaksmise infosüsteemid on Eestis aastaid olnud alarahastatud ning tuleb kasutada vanu, mis töötavad kohati lipp lipi ja lapp lapi peal. Meie kuulsat „tiigrit“ seal näha ei ole.

„Põllumajanduse ülesanne on inimkonnale toitu toota, see on väga suur vastutus,“ kinnitas Margo Klaasmägi, kes võimeka tippjuhina arendab korraga mitut põllumajandusfirmat ja annab tööd 80 inimesele.

Hiidlased, saarlased ja teised mahetoodete sõbrad valisid Maalehe veebihääletuse lemmikuks Martin Vallikivi, kes peab oma piimakarjaga vapralt Hiiumaal vastu.

„Surmaga lõppenud kukkumiste arv on suur, sest lisaks kukkumisest saadud võimalikule raskele vigastusele ei oska või ei suuda kukkunud inimene end ise püsti aidata ja abi jõuab liiga hilja,“ tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla kukkumiste ennetamise projektijuht Reelika Kaljurand.

„Kõpp-kõpp Riiga, linna väravast sisse. Mis sinna minna? Kommi-saia tooma,“ laulis mu vanaema poolsada aastat tagasi mõneaastase minuga üle põlve jalal ratsasõitu matkides.

Kuhu kihutab kiirrong nimega Eesti Vabariik?

Statistikat vaadates selgub, et Eestis toimub puuetega inimeste hoogne tervenemine. Numbrite keel räägib justkui sellest, kuidas kurdid saavad kuuljateks, pimedad saavad nägijateks ja liikumispuudega inimesed viskavad kargud nurka.

Mul jääb tööle jalutades tee peale mitu kooli, ja võõraste inimeste juttu on ikka huvitav kuulata. Muidugi on selles palju igapäevast tühja-tähja, aga vahel õpid mõne uue sõna; saad teada, kus müüakse nr 12 naelu, kes on joodik või lits või mis on parajasti moes ja keda vihatakse.

Teisipäeval, 5. novembril valis USA rahvas endale presidenti ja kampaaniasse oli tõmmatud ka kõige stereotüüpsem ameerika värk üldse – McDonald’si kotletisaiad ning õlis praetud kartuliribad.

Kodumaiseid hoidiseid turgudel pakutakse, aga valik on pigem kesine. Purki pandud suve- ja sügisandidega eelistatakse kaubelda hoopis sotsiaalmeedia turul.

Broneerisin juuksuri juurde aja, kuid päev enne jäin väga haigeks. Helistasin salongi ja tühistasin aja, kuid mulle öeldi, et tasuma pean ikka. Mida sellises olukorras teha, kas tõesti pean ikkagi teenuse eest maksma?

Kukkusin töökohal tööd tehes redelilt alla ja vigastasin jalga. Olin seetõttu mitu nädalat haige ja tööd teha ei saanud. Tööandja ütles, et tema ei soovi, et see juhtum tööõnnetusena kirja läheks. Arstile aga teatasin, et minuga juhtus töökohal õnnetus ja ta pani selle ka haiguslehele kirja. Kuidas saan kindlaks teha, kas minu haigus registreeriti tööõnnetusena või mitte, uurib Maalehe lugeja.

Riigikogu võttis vastu sotsiaalhoolekandeseaduse muudatuse, millega riik loob intellektipuudega inimestele uue päeva- ja nädalahoiuteenuse. See aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning pakub paindlikumat tuge.

Ivar Põllu sai just 50aastaseks. Noorsooteatris on tal parajasti käsil lavastus „Alice Imedemaalt“. Hullumeelseid ideid ja otsinguid peab Põllu vajalikuks nii teatris kui ka kogu kultuuris, sest see väldib mugavust, mis tapaks kunsti.

Lood, mis mõjuvad, otsekui oleks autor need omaenese elust maha kirjutanud, osutuvad moel või teisel ka kellegi teise eluks. Ja selles äratundmises leiab inimene troosti.

Valerik Ahnefer kaevas haudu kümme aastat. Elas leinajatele kaasa. Kuulis igasuguseid soove: näiteks mangus üks lesk, et Valerik haua uuesti lahti kaevaks, sest tema tahab oma meest veel korra näha. Tagatipuks aimas Valerik tihtilugu ette, kellel järgmisena manala teele minek on. See kõik väsitas.

Tippkokk Mihkel Heinmets tõestas, et rahva seas vihatud linnust saab kerge vaevaga valmistada maitsvat rooga. Hiiu Leht jagas ka õpetusi, kuidas seda teha.

„Loodan, et minu ettekanne algatab dialoogi,“ ütles Annela Anger-Kraavi Metsandusfoorumil. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kliimasihte seades tuleb säilitada reaalsustaju.

„Korrektsuse mõttes tuleb öelda, et ka tema eluhooned ja hoovimaa kuuluvad Natura 2000 alasse, sest ala on tervik, selles ei ole juustuauke õuemaade näol sees,“ ütleb keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk kõrvalolevas loos Natura piirangutest, mis ei lase metsaomanikul metsa majandada ega müüa.

Eestis on 4275 metsaomanikku, kelle maadele laieneb metsaelupaikade piirang, kus Natura 2000 senise kaitsekorra uue tõlgendamise tulemusena on igasugune majandamine määramata ajaks keelu alla pandud.

Euroopa Liidus on hakatud mõtlema, kuidas metsa- ja põllumeestele loodushüvede pakkumise eest midagi tagasi anda. Selles osas on Itaalia praegu esirinnas.

Inimesed teevad oma kodusid korda, et parandada elutingimusi. Tehaseliselt renoveerides saab kortermaju korda teha kiiremini ja kvaliteetsemalt ning elanikele mugavamalt. Ja mõnikord ka soodsamalt.

Eesti Maaülikooli metsateadlased avaldasid uue Eesti metsade juurdekasvu ennustava mudeli, mis vana mudeliga võrreldes näitab üldjuhul metsade kiiremat kasvu. Uut juurdekasvumudelit saab rakendada igapäevases metsanduspraktikas.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ei rahasta enam ajakirja Eesti Mets ilmumist ja ka Eesti Loodus hakkab ilmuma vaid kord kvartalis.

Selleks et sügisel ja talvel oleks turvalisem askeldada ja leiaks hõlpsamalt häid toitumispaiku, koonduvad paljud sulelised salkadesse. Nii ka pisikesed siisikesed, kes just praegu otsivad kambakesi mõnes kuusikus või jõeäärses lepikus meelepäraseid seemneid.

Oktoober tõi puiduturule mitmeid muudatusi. Kõige silmatorkavam ja ilmselt pikema mõjuga on kõigi paberipuidu sortide hinnalangus.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Kõik me oleme rändurid ilmaruumis. Kosmoselaev Maa viib oma kaheksa miljardit reisijat igal aastal 940 miljoni kilomeetri pikkusele tiirule ümber Päikese. See tavamõtlemisega raskesti hoomatav vahemaa on siiski tühine võrreldes sellega, mida on läbinud meid hiljuti külastanud komeet.

Lähiaja ilm on sügisele iseloomulikult väga heitlik. Õhumasside vahetust saadavad tormituul ja sajud.