„Millest meil väsida on?“ küsib välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ajal, mil sõda Ukrainas on kestnud pea 1000 päeva ning avalikkusse imbuvad signaalid, et justkui ei jaksa enam ja saaks kõik juba läbi. „See on ekslik mõtteviis, et kinkides agressorile poole Ukrainast, ta teist poolt ei taha ja meil pole enam vaja oma julgeoleku pärast muretseda.“

Kuvandit, et prügimajandus on otseses ja ka ülekantud tähenduses haisev ja läbipaistmatu äri, on kultiveeritud aastakümneid nii Eestis kui ka teisel pool ookeani. Sedapuhku ajab vett sogaseks instants, mis peaks hea seisma valdkonnas toimuva selguse ja läbipaistvuse eest – kliimaministeerium.

Suur sõda Estonia teatri juurdeehituse ümber näitab, et kui sovetiajal hirmutati isepäiseid tegutsejaid seltsimees Brežnevi pahameelega, siis nüüd on käiku võetud koll nimega UNESCO.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Kliimaministeeriumi väitel on pärast jäätmereformi rakendumist jäätmeveo igakuine kulu leibkonna kohta 3–5 eurot. Jäätmekäitlejate ega ka kohalike omavalitsuste hinnangul pole see realistlik – pigem tuleb hind kaks korda kõrgem. Ja püsikulude maksmisest ei pääse isegi suvilas.

Igal aastal jääb tuhatkond inimest politseilt väärteo eest saadud rahatrahvi tasumisel hätta ja valib võla klaarimiseks aresti asemel üldkasuliku töö.

• 1. novembrist hakkas kehtima patsiendikindlustuse seadus, kuid 12. novembri seisuga olid terviseametile kehtiva lepingu edastanud vähem kui pooled tervishoiuteenuse pakkujad. • Suur probleem on tekkinud sellest, et Eesti turul tegutseb kümneid kindlustusfirmasid, aga patsiendikindlustust pakub ainult Poola firma PZU, kes saab ühtlasi hinda dikteerida. • Terviseamet on lubanud nende meditsiiniasutuste, kellel on leping ka 1. detsembriks tegemata, tegevusload tühistada.

Haridus-ja teadusministeerium sulgeb Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli. Põhjus: kool ei tule rahaga välja. Nii kohalikud elanikud kui ka vallavõim muretsevad, et see annab surmahoobi kogu asulale.

Läinud kuul avati Tartu Raadi kaitseväelinnakus kaitseväe akadeemia uus õppehoone ja kaasaegne administratiivhoone ning suuri arendusi on lähiajal tulemas veelgi.

Ajad, mil agressiivsed müügiagendid määrisid koduesitlustel pähe 30 000 krooni maksvaid tolmuimejaid, pole läbi. Lihtsalt tootevalik on muutunud mitmekesisemaks: nt robottolmuimejad, aurupuhastid ja aknapesurobotid, ning hinnad on eurodes. Tarbijakaitse selgitab, milliseid võtteid müügimehed kasutavad ja kuidas nendest tehingutest taganeda saab. Isegi siis, kui müüja väidab, et see on võimatu.

Euroopa Kontrollikoja liikmena otsis Eesti endine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgust, kuidas kulus 12 miljardit eurot mahepõllumajanduse eurotoetusi.

Alutaguse on Eesti ajalooliselt suurimate okasmetsade ja soode piirkond, kus asub ka geograafiline piir taigametsavööndi ja Euroopa segametsavööndi vahel.

Mis saab meie väikesest ja avatud majandusest oludes, kus Euroopa võib jääda kahe suure protektsionistliku jõu – Hiina ja USA – vahele?

Piiteri sõjavastase poeedi ja muusiku, ansambli DDT liidri Juri Ševtšuki laule lauldavat Vene–Ukraina sõjas mõlemal pool rindejoont. Muusik iseloomustab olukorda Venemaal nii: ühelt poolt valitseb maad uusvaikus ja teiselt poolt lärmavad apokalüpsise klounid.

… kohe pärast Donald Trumpi valimisvõidu selgumist USA presidendivalimistel.

Põllumeeste sõnul pole siiani selge, kuidas CO2 jalajälge arvutada. Suurt abi ei ole veel olnud ka riiklikust mõõdikust, mida hakatakse katsetama 50 põllumajandusettevõttes.

Kaks aastat tagasi olid Kaisa ja Priit Tähe sunnitud kobarkriisi mõjude tõttu piimalammaste pidamise lõpetama ja talumeierei sulgema. Nüüd on nad otsustanud rajada uue talu ja tootmisegagi taas alustada, aga hoopis teisiti.

Rooma foorumil aastatuhandete ajaloo hõngu ahmides ei tasu kahe silma vahele jätta, et mõneminutise jalutuskäigu kaugusel tegutseb linna suurim taluturg Campagna Amica del Circo Massimo.

Novembris, kui on pime aeg ja turuletid jäävad tühjaks nagu raagus puud, keskenduvad inimesed tubastele tegevustele ja palju väljas ei käi, seda enam et töögi saab ära teha kodukontoris.

Kõiksuguseid tehinguid – alates teenuste ja kaupade tellimisest kuni laenude ja investeerimiseni – tehakse tänapäeval aina enam internetis, kus omakorda piisab ühest klikist, et näiteks lepingule allkiri anda. Ka täiesti tavapärases kaubandustegevuses internetis saab probleem pahatihti alguse tarbija hooletusest: ei loeta tingimusi läbi ega süveneta piisavalt enne, kui otsus juba tehtud ja raha kontolt läinud. Ühe hooletu klikiga võib kaasneda hulgaliselt probleeme ning isegi finantskahju.

Kuidas on võimalik lahti saada vägivaldsest täiskasvanud pojast, kes on kolm aastat ilma õigusliku aluseta elanud isale kuuluvas majas? Kas on mingit seadust või võimalust, et sundida täiskasvanud poeg isakodust lahkuma? Sest isa ei soovi enam temaga koos elada, kirjutas Maalehe lugeja.

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19aastast last (kaasa arvatud) ning kelle brutotulu ehk tulumaksuga maksustatav sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 450 eurot kuus.

Näitleja Terje Pennie on olnud laval ligi pool sajandit. Sinna juurde rollid kinolinal, raadioteatris, teleekraanil. 64aastane Pennie mõjub ikka värskena, kehastagu ta siis patsidega kooliplikat Ugala menulavastuses või täiskasvanud tütre ellu sekkuvat kaabuga provintsiprouat laupäevaõhtuses igale eestlasele tuttavas teleseriaalis.

Nüüd ta läkski koos oma saladustega. Naine, kes mulle ütles mere keskel, et rumalusel ei ole õigustust. Ja et kui rumalus juba on, siis võtab see väga palju ruumi.

Tippsaksofonist Arvo Stoltsen jõi viimases hädas süütevedelikku, otsis prügikastist süüa ja kerjas tänaval. Nüüd on ta 14 aastat kaine olnud. „See on imede ime, et ma täna siin istun,“ ütleb mees.

Tänavune suurepärane jõhvikahooaeg lasi inimestel täita sahvreid, külmikuid ja rahakotte. Populaarsed marjasood ja -rabad on nüüd aga justkui „tänutäheks“ täis prahilademeid.

„Ma vihkan neid lõpukaadreid! Vihkan!“ lajatas kokandus- ja kodukoldemagnaat Martha Stewart oma elust tehtud dokumentaali „Martha“ kohta, mille lõpus ta nukralt mööda sügisest aeda tosserdab.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

170 aastat tagasi Krimmi rannikul möllanud maru tõi pöörde ilmavaatluste kasutamisse. Samast ajast on aga pärit ka mitu meile kõigile tuttavat moeröögatust, mida sõjaga esmapilgul seostada ei oskaks.

Atlandi veed on soojad ja lõunavool toob ka õhuruumi mahedust, samal ajal pressib Arktika külm peale ja see vastasseis lisab madalrõhkkondadele hoogu juurde, öeldakse nädala ilmaprognoosis.