Maaleht 5.12 1939 (49)
05.12.2024
Omavalitsused haridusleppest: meil lihtsalt pole raha, et seda täita
Esmaspäeval kell 11 oli haridusleppe pidulikul allkirjastamisel koos ministri ja erialaliitudega vaid kümmekond omavalitsust. Valdav osa linnu-valdu leppega ei liitu, sest see ei lahenda põhiküsimusi ega anna mingeid finantstagatisi.
Argo Ideon: poevargusi ei saa õigustada rahva vaesusega. See on kuritegelik majandusharu
Poevargused on meil üha massilisem nähtus. Ning kaupmehed näevad, kuidas varguste levik seondub Eesti majandusolukorraga. Mida nigelam on inimeste toimetulek, seda enam tekib kiusatus võtta asju kauplusest lihtsalt niisama.
Mari Kukk: ka Nõukogudemaal võideldi alkoholi vastu karmide keeldudega, tolku ei mingit
Meel läheb rõõmsaks, kui valitsus valutab südant oma alamate tervise pärast. Keegigi hoolib. Vähemasti jäetakse selline mulje.
KARIKATUUR | Riigifirma nõukogu
Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte
Seakatk ähvardab Läti ja Venemaa poolt, haigus võib taas seafarmidesse levida
Tänavu on sigade Aafrika katku (SAK) viirus tuvastatud 28 kütitud või surnuna leitud metsseal, kõik leiud pärinevad Läti või Venemaa piiri lähedastelt aladelt.
ÄGE IDEE | Virtsu sadamat ehib vanadest tõkkepuudest jõulupuu
Virtsu sadamas on tänavu tervitamas kõiki saarele sõitjaid äge ja tõeliselt ainulaadne jõulupuu, mis on meisterdatud vanadest liikluskorraldusvahenditest.
VIDEO | Kauplused varaste turmtule all. „30 šokolaadi või 20 kalamarja. See pole ju inimene, kes varastab tühja kõhu pärast“
Käesoleval aastal on politsei registreerinud üle 9000 kauplusevarguse, kuid see on vaid jäämäe tipp, sest väikestest vargustest poed kaasneva ajakulu tõttu sageli teada ei annagi. Vargad tunnevad end karistamatult – kui ühes kohas vargus ebaõnnestub, jäetakse kaup maha ja minnakse järgmisesse. Poed panevad turvaelemente juba mh kohvi, energiajookide, vitamiinide ja raseerimisvahendite külge.
Elektri hind kohalikele 4,9 senti/kWh? Jah, kui hiiglaslik päikese- ja tuulepark Ristil valmis saab
Sunly ehitab Ristil Baltimaade suurimat päikeseparki, mille energiatoodang kataks ära 55 000 kodu aastase elektrivajaduse. Lisaks kerkib päikesejaama kõrvale akupark ja tulevikus ka tuulikud.
Narva sild mineeritud ei ole. Kaitsevägi: kogu taristu on meie terase pilgu all
Kaitsevägi lükkab tagasi jutud, et Eesti strateegiliselt tähtsad sillad ja viaduktid on vastase pealetungi hirmus juba mineeritud ning õhkulaskmiseks piisab vaid nupule vajutamisest. Kaitseplaanides on taristu hävitamisega aga arvestatud.
Ees ootab Venemaa elektrivõrgust lahkumine. Kuidas mõjutab see Eesti elektritarbijat?
Veebruaris toimub Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga senise Vene asemel. Üks nõrgem koht on Poola–Leedu ainus elektriühendus, ent kui sellega midagi juhtub, peaks Balti riigid olema võimelised oma elektrisüsteemiga ka omaette hakkama saama.
Õiguskantsleri hinnangul võeti Natura metsaelupaigad kaitse alla ebaseaduslikult
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse tõttu muudeti kaitsekord paljudes metsaelupaikades rangemaks. Elupaiku on vaja kaitsta, kuid seda tuleb teha seaduse järgi, leiab õiguskantsler.
Lambakasvataja hundikaitsjale: kas tulete mu õuele appi laipu koristama?
Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja – seda tõestas imehästi lamba- ja kitsekasvatajate hunditeemaline arutelu Palmses, kus hillitsetult alanu päädis solvangute ja pahameelepursetega.
Hundijahi üksinda seisma pannud Eleri Lopp: mina pole kellegagi tülis
Tänavuse hundijahi kohtumääruse abil peatanud Eleri Lopp sõnas intervjuus Maalehele, et seisab huntide eest missioonitundest koos suure meeskonnaga, kuid nende nimesid ta tagakiusamise hirmus keeldub nimetamast.
Marika Villa: Euroopa maade „head venelased“. Kas neile peaks eriõigusi andma?
Saksa suuremates linnades – Münchenis, Hamburgis ja Berliinis – liikudes kuuleb nii tänavatel, kaubamajades kui ka ühissõidukites aina rohkem vene keelt.
Maris Tõnuri: päikeseparkide rajamine ei kahjusta Eesti toidujulgeolekut
Eelistame energiaparkide rajamisel kasutada väheväärtuslikku ja madalama viljelusväärtusega maad. Enamiku inimeste elukeskkonda ega vaadet need pargid ei häiri.
Raul Vinni: kas tõesti oli kohalik ERRi korrespondent kõige ebavajalikum töötaja?
Hiljuti avaldas ERR üsna tabava arvamusloo sellest, kuidas reedeti olevat riik kinni. Seda põhjusel, et reedeti istuvat avaliku sektori töötajad kodukontoris ja lootusetu on saada riigiasutustest kommentaare. Riiki seega reedeti justkui ei ole.
Tiina Laanem: kas mina olen see, kes sööb ära viimase haruldase looma?
Jõulumenüü nooblis restoranis, peen portselan, sädelevad lühtrid ning kõrvu paitav muusika. Mida siis pakutakse? Oo, hanemaks. Punase veini kastme ning rabarberiga.
Tänavusel viljelusvõistlusel uusi rekordeid ei sündinud
Põllumehed on juba 20 aastat osalenud hasartsel võistlusel, kus selgitatakse välja teraviljakasvataja, kes on koristanud suurima hektarisaagi. Võitja vili peab aga olema ka suurepärase kvaliteediga ja kasvatajale võimalikult palju rahalist tulu tooma.
Põllusanitar kaer tõi mullasõbra tiitli
Põlvamaa põllumees Erki Oidermaa oli pisut üllatunud, kui tema kaerapõld andis arvutuslikult kõige väiksema süsinikujälje.
Taani hakkab põllumeestelt lehmade ja sigade pealt süsinikumaksu koguma
Taani parlamendis tänavu 18. novembril vastu võetud roheleppega kehtestatakse sealsetele põllumeestele kariloomamaks kasvuhoonegaaside (KHG) heite eest, seda hakkavad nad tasuma 2030. aastast.
TURUKOMMENTAAR | Hõimurahva jõuluturul on vorstid pea poolemeetrised
Üldiselt arvatakse, et eestlased söövad jõulude ajal ülemäära ja liiga rasvaseid toite. Meie õigustamiseks võib öelda, et Kesk-Euroopa tundub ka selles osas meid ületavat. Jõuluturud meelitavadki inimesi hea kõhutäiega ja erinevalt meie jõuluturgudest on seal ostjateks-sööjateks suures osas just kohalikud.
LUGEJA KÜSIB | Mida teha, kui tuttav ilma loata minu metsa maha raius?
Olen pensionär, mulle kuulub talumaa koos metsaga. Elan linnas ega jaksa enam metsamaad ise majandada, suvel suvitan oma talumajas. Selles piirkonnas toimetab ka üks noorem mees, kellele andsin loa teha minu metsas, mida on mitu hektarit, hooldusraiet. Nüüd aga selgus, et see mees on teinud lageraie ja osa metsa maha võtnud.
UUSI SEADUSI | Võlgnike tuvastamiseks luuakse laenuregister
Mida toovad kaasa uued seadused?
Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud
Estonia teatri solist Reigo Tamm võttis ETV terviseteemalise saate pealkirja sõna-sõnalt. Kevadel polnud tal veel aimugi, mida 2024. aasta sügis toob. Draakoniaasta – ka Reigo on selle märgi all sündinud – on pakkunud väljakutseid, mis oleksid nõrgema mehe põlvili pannud. Kui aga oled üles kasvanud Tapal, ei saa hirmu endale lubada. Täna võitis Reigo Tamm saate „Su nägu kõlab tuttavalt“.
UUSLAVASTUSTE ARVUSTUS | Teater ei ole kaubamaja ja tsensor võib saada inimeseks
Elmo Nüganeni „Solaris“, mis esietendus Eesti Draamateatri suures saalis, on mõtestatud vaatemängu pakkuv inseneriteater. Kristo Viidingu vastne „Naeru Akadeemia“ kunagise pioneeride palee, nüüd juba ammu Kanutiaia huvikooli väikesel laval aga puhas näitlejateater, mis polegi enam nii tavaline.
ARVUSTUS | Annely Peebo edulugu sai kaante vahele. Jääb oodata elulugu
Raamat ooperilaulja Annely Peebost on inspireeriv edulugu. See on lugu andest, töökusest, tahtest, järjekindlusest, elutarkusest ja sisemisest särast. Eduloole omaselt räägitud viisil, et mõndagi jääb ka kardina taha.
JÄRELEHÜÜE | Hüvasti, väärtuste teejuht! Loodus on suurem kui inimene
Kui loodusel oleks hääl, siis ta räägiks nagu Fred Jüssi. Looduse hääletoru oli ta niikuinii. Ta elas end rändrahnuks. Ja rändrahnud on igavesed.
Elu skisofreeniahaige tütrega: „Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Ma kartsin pööraselt!“
„Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Teadsin, et võib, ma kartsin pööraselt. Kui õnnestub tänane öö üle elada, siis jään ellu.“ Nii kirjeldab Virve Saar skisofreeniahaige tütrega läbielatut oma avameelses raamatus, milles põimuvad valu, armastus, enesehaletsus ja mis seal salata, ka viha.
Ivo Linna mälumäng 286. Millise kuulsa leiduri enim kasutatud leiutisi on klassikaline vedruga hiirelõks?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Nii sooja sügist pole meil 150 aasta jooksul nähtud!
Tänavune sügis oli erakordselt soe ja päikeseline ning keskmisest veidi kuivem.
ILMAPROGNOOS | Taas on tulekul tihedam lumesadu
Temperatuurikõver pendeldab, langedes öösel sagedasti veidi alla 0°, kuid tõustes päeval taas plusspoolele. Sajuhooge on nii vihma, lörtsi kui lumena.