Paarimeetrise jõulupuu saab müügiplatsilt mõnekümne euroga. „Päris odav. Eeldasin, et maksab palju rohkem,“ imestab Tartu noormees Kaspar Laks, kes soetas kuuse teisel advendil.

Kass Matroskinit ja onu Fjodorit ootas külasse jõudes silt „Vaba maja, elage, kes tahab!“. Kuid nüüdisaja Eesti ei ole nõukaaegne muinasjutt.

Ma vahel taban end mõttelt, et kes ikkagi täpsemalt Tallinna praegu valitseb. No tegelikult ma ju tean, et Keskerakond mitte, aga tekib tahtmine siiski üle kontrollida.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Kuigi uuringuteks fosforiidi puurimine jõuab Virumaal jõuludeks ühele poole, pole senini selgust, millised laborid laias ilmas hakkavad selgitama selle kvaliteeti ja kaevandamise võimalikkust.

Suurte vastuoludega kliimakindla majanduse seadus, mida ettevõtjaid esindav tööandjate keskliit soovitab tagasi lükata, on kavas riigikogus vastu võtta juba 2025. aasta esimestel kuudel. Valitsuselt pole see siiski veel heakskiitu saanud.

„Meil oleks kogu see ostmine jäänud ikka väga venima. Nüüd on lootust aasta pärast juba sisse elama pääseda,“ räägib Ethel Eha, kes soetas endale riigi käendusega Järvamaale vana talumaja ja plaanib perega pealinnast tagasi kodukanti kolida.

Kohus pani MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse peale hundijahi Eestis teadmata ajaks seisma, kuna huntide küttimise mahu aluseks olev ohjamiskava on väidetavalt looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Kas huntide ja teiste suurkiskjate ohjamiskava on tõesti kehva kvaliteediga ebausaldusväärne dokument, nagu väidab hundikaitsja Eleri Lopp?

„Loovus, tugevad tunded ja hea huumor,“ nimetab Germalo giid Heigo Sahk kolm asja, mis seostuvad talle Iirimaaga, kuhu Maalehe reisisellid algava aasta juunikuus suuna võtavad.

Analüüsi, kuivõrd Lahemaa rahvuspargis tema eksisteerimise aja jooksul on õnnestunud kaitse-eesmärke saavutada, ei ole ametlikest kanalitest võimalik leida. Kaitstakse ja hoitakse, kuid tulemused ei ole justkui olulised.

Võimud vahetuvad niikuinii, lihtsalt meie tajude piiratus näeb selles iga kord midagi erakordset.

Meedias on levinud komme riigid kõiksugu nähtuste alusel üleilmsesse pingeritta seada. Pääs esikümnesse tõstab eneseusku ja vääristab rahvustunnet.

Kui Süürias poleks ootamatult kokku kukkunud Bashar al-Assadi režiim, oleks tänavune aasta Vladimir Putini jaoks hästi lõppenud.

PRIA keeldus tapamaja rajamiseks investeeringutoetuse maksmisest. Ringkonnakohus mõistis ettevõtjale saamata jäänud tulu eest 1,4 miljoni euro suuruse hüvitise. Riigikohus vähendas hüvitist aga 1250 euroni. „Välja mõistetud summa on naeruväärselt väike ja mõjub vaidluse asjaolusid arvestades narritavalt,“ on ettevõtja Meelis Marmor nördinud ning kaalub Euroopa Kohtusse pöördumist.

Eesti mahetootjad on võtnud eesmärgiks mitte üksnes põllumaade pindala laiendada, vaid et suureneks ka toodete valik ja ostjate huvi mahetoidu järele.

Jõulud on aeg, kus kõik eestlased hakkavad korraga ja pühendunult hapukapsast ning verivorsti sööma. Kui hapukapsast süüakse muulgi ajal, siis ilmselt pole palju neid, kes tarbivad aasta ringi ka verivorsti.

Sotsiaalministeeriumis on valminud patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu.

Kuna firmas on rasked ajad, siis ei pääse ka meie töötajad koondamisest. Soovime teada, kas on mingit vahet, kui töötaja koondatakse ära veel 2024. aasta lõpul või 2025. aasta algul?

Elame väikeses vanemas majas, kus asuvad ka poolkõrged keldrid. Kuna meie maja katus vajab renoveerimist, on ühistul soov need keldrid ära müüa. Kas oma inimestel – korteriühistu liikmetel – on eelisõigus keldreid ära osta? Ja mis tingimustel saab seda teha? Kas nendel ruumidel on ka eluruumideks ehitamise võimalus, küsib Maalehe lugeja.

Skandaalse teadlase ja leiutaja Jüri Liivi ülipopulaarseid raamatuid on nii preemiaga pärjatud kui ka ära keelata püütud. Kas nende vastakaid arvamusi tekitavate üllitiste taga on kurjus, künism, kuulsusejanu või kaine teadlasepilk?

Tormijooks Eesti Draamateatri „Rahamaa“ krõbeda hinnaga piletitele on korduvalt ületanud uudisekünnise. Meedias on aga jäänud peaaegu märkamata Vene sõjapagulastest tippnäitlejate etendused Eestis. Ka need piletid ei ole olnud kaugeltki odavad, ent publikut on jagunud.

Kirjamees ja tõlkija Ott Arder lahkus meie seast ootamatult veidi üle kahekümne aasta tagasi. Tema tekstid elavad aga igavesti edasi paljudes lauludes. Ta enda kohta on headel sõpradel rääkida paljut. Enamik sellest kõlab suisa anekdootlikult.

Tänavuste jõulude eel on keeruline kodukokkadele kingitust teha, sest väärt retseptiraamatuid on ilmunud sedavõrd ohtralt.

5000 meetri jooksu Eesti rekord on juba 50 aastat kuulunud meie spordiajaloo parimale staierile Enn Sellikule. Poole pikema maa rekord on tema käes 49 aastat. See enneolematu saavutus sunnib küsima, kas äsja 70 aasta juubelit tähistanud Sellik tunneb ka ise selle üle uhkust.

Kliimaministeeriumis ettevalmistamisel olevatele metsanduse ja looduskaitse seaduse eelnõudele on tagasisidet laekunud rohkesti, seejuures väga palju vastassuunalisi ettepanekuid, mis näitab suurt ühiskondlikku huvi ja valukohti.

Lõppevast metsandusaastast jääb sõelale eelkõige seadusekobar, mida ametnikud hakkasid nimetama metsareformiks.

Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.

Kuidas kiiresti ja täpselt selgitada, kas troopikast pärinev puit on ebaseaduslik? Või mis puuliigiga on üleüldse tegu? Eesti Maaülikooli teadur Kaido Siimon arendab ainulaadset infrapunaspektrite analüüsimisel põhinevat metoodikat, millega saab tuvastada puuliigi ja puidu päritolu suure täpsusega kõigest mõne minuti jooksul.

Metsaomanikud on sageli mures, miks ühistutelt tellitud tööd venivad, kuid nagu metsaühistute esindajad selgitavad, tuleneb see keerukast protsessist, mis hõlmab mitmeid tegureid, alates ilmastikust ja tehnika kättesaadavusest kuni kooskõlastuste ja linnurahu piiranguteni.

Kuigi üks korralik okaspuu-segamets on koduks oravatele kogu aasta vältel, kostuvad nende askeldamised ja käbide krõbistamised minu meelest paremini ära just talvise rahu ajal.

Puiduturg oli 2024. aastal metsaomaniku vaatevinklist hea ning seda vaatamata sellele, et mitme sortimendi hinnad aasta teises pooles langesid.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Maalehe ennustusvõistlusel oskas tartlanna Lydia Reidla ainsana ära arvata, et tänavu sügisel on 22. november esimene päev, mil õhutemperatuur langeb mõnes Eestimaa paigas terveks ööpäevaks alla nulli.

Järgnevate päevade osas ilmamudelid talvist vaikelu ei toeta, kirjutab nädala ilmaprognoosis sünoptik Ele Pedassaar.