TTÜs tulevasi tuulikuspetsialiste koolitav Ivo Palu räägib tuulikute püstitamisest, arvust, mürast, elektri hinnast ja muudest akuutsetest teemadest. Neile, kelle kodukanti tuulikuid planeeritakse, soovitab ta kindlasti arendajatega läbirääkimiste laua taha asuda.

Mis te arvate, kes on sel nädalal öelnud järgmised sõnad: „Me ei hakka selle tuulevärgiga tegelema. Suured koledad tuuleveskid, rikuvad teie naabruskonna ära.“

Olgu põllumajanduslepped Prantsusmaal või valimistulemused Gruusias – lõuna pool elav tulisem rahvas läheb tänavatele protestima.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Millistes Eesti omavalitsustes 2026. aastal maamaksu tõstetakse ja kui palju, saavad valijad teada aegsasti enne tänavu 19. oktoobril toimuvaid kohalikke valimisi. Uue volikogu koosseisu kaela tuleva aasta maamaksu otsust jätta pole võimalik.

Sotsiaalministeerium valmistab valitsusele ette strateegiadokumenti võimalustest, kuidas piirata alkoholi kättesaadavust. Kaalumisel on alkoholimüügi kellaaegade lühendamine, tanklates müügi keelamine, müügilubade maksustamine ja ka alkoholiaktsiisi sidumine inflatsiooniga, et lõpeks olukord, kus muud hinnad tõusevad, kuid viina hind püsib kõikumatult odav.

Kliimaministeerium valmistub Haapsalu lahte vetika- ja karbikasvanduse rajamiseks, mis peaks päästma väga halvas seisukorras lahe kinni kasvamisest ja ühtlasi looma uudse võimaluse ettevõtluseks.

Pärast suvist tänavaremonti ja uute valgustuspostide paigaldust ei õnnestunud pealinnas kümnetel Tallinna Faehlmanni tänava elanikel enam oma hoovist autoga sisse-välja pöörata. Paberil oli kõik justkui JOKK, aga päriselus kannatuste rada. Ja see pole veel läbi.

„Klassis puhkev vaidlus on parim, mis juhtuda saab!“ leiab Eesti vanim tegevõpetaja, 87aastane Sirje Kuurberg, kes on seda ametit pidanud 1957. aastast. „Luban õpilasel mulle ka vastu hakata, kui ta oma seisukoha ära põhjendab.“

Eesti on üks viimaseid paiku Euroopas, kus tõeliselt erakordsed kogemused on endiselt võimalikud. Pooled meie 2008. aasta Aegviidu pulmakülalistest nimetavad seda õhtut senini „Suveöö unenäoks“ – niisugune romantika tase, mida šveitslastelt naljalt ei ootaks.

Mulle on tähtis, et ka teised inimesed mu ümber ilusat eesti keelt räägiksid. Vahet pole, mis rahvusest inimesega on tegu.

Kui ma Tallinnas Kohtu tänaval läbi lörtsi õiguskantsleri valdustest möödusin, oli teaduste akadeemias üleilmse loogikapäeva tähistamine juba alanud.

Me kõik oleme ühed parajad digitaalsed prügikollid. Millal sa viimati kustutasid vanu e-kirju? Vaatasid üle fotod oma mobiiltelefonis? Uue aasta algus on hea aeg digimaailma prügikoristuseks.

Sõja tõttu Eestis ajutise kaitse saanud ukrainlased ei pea muretsema, sest nende Eestimaal viibimise ja töötamise aega on pikendatud 2026. aasta märtsikuuni.

Konkurentsiamet kiitis heaks tehingu, millega Joakim Heleniusele kuuluv Trigon Capital ostis Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Estonia Farmid.

Mis asja on eestlastel Berliinis peetavale ühele maailma suurimale põllumajandusmessile Grüne Woche?

Talvekuude sombuste ilmade eest põgeneme troopiliselt sooja Vietnamisse. Transfeer viib meid väikesesse 25 000 elanikuga rannikulinna nimega Mũi Né.

Pensionistaaži täpne mõistmine on oluline, kuna see mõjutab otseselt vanaduspensioni suurust ja selle saamise õigust.

Uuel aastal on seadustes tehtud mitmeid muudatusi.

Laulja Marek Sadam ütleb, et ei taha elada oma elu esikaantel. Ta nimetab ennast rohkem elu pargipingilt vaatlejaks, keda kogetu valmistab ette järgmiseks kirjatööks või kontserdiks.

„Sisehääl sosinal: Raisk, raisk... venelane raisk... mitte sittagi ei näe... mida ma sihin, raisk... ainult kolmkümmend meetrit... aga nad ju ei halasta, raisk... kohe tapavad ära... kindla peale tapavad ära, raisk...“ See on tsitaat Mart Kivastiku neljandast, mullu detsembris ilmunud näidendikogumikust „Kangelased“. Kivastik kirjutab nii, et tema näidendeid on vahest isegi põnevam lugeda, kui laval näha. Miks?

Ühtedele on hunt vihavaenlane, lambavaras ja mõrtsukas, teistele kultusloom – metsakuningas, meie rahvussümbol. Selle nii vastandliku suhtumise juured ulatuvad palju kaugemale, kui esiotsa arvata oskame.

Mida ühist on Andres Maimiku ja Rain Tolgi kunagisel kurikuulsal Esto TV-l ja nende värskel filmil „Aurora“?

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

„Millest sa kirjutad?“ küsis kaasa. „Inauguratsioonipäeva ilmast,“ vastasin. „Sellest oled juba varem kirjutanud,“ ei jäänud küsija rahule. „Aga päevad ju muutuvad pidevalt!“ (Nagu vastas kunagi kirjade tembeldaja, kui päriti, kas töö igav pole.)

Täna lauges kõrgrõhuharjas on korraks küll sajuta, kuid ikka pilves ja õhutemperatuur null kraadi lähedal.

Tõnisepäeval, 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti tänini püsivaks külmarekordiks –43,5 °C. Ajalehed kirjutasid aga ka 50kraadisest pakasest, läbikülmunud viinast ja käimisel maa külge kinni jäätunud jalgadest.