„Olen lükanud rohkem seadusi tagasi kui paar eelmist eelkäijat, aga seda ei saa muidugi eesmärgiks seada,“ reageerib president Alar Karis Maalehe ajakirjaniku küsimusele, kas ta on hakanud poliitikuid vähem kritiseerima, kuna soovib Kadriorus ka teist ametiaega saada. „Eesmärgiks on, et parlament teeks oma tööd võimalikult hästi.“

Kui riigi kulud kasvavad liiga ruttu ja sotsiaalvaldkond annab sellest suurima osa, tuleb teha põhjalik reha kõigi kulude osas, mitte esimesena jätta eakad pensionisaajad külma kätte.

Rallihooaeg hakkas läinud nädalavahetusel jälle pihta. Võimatu oli seda mitte märgata – tähtsaim uudis igal pool ja mitu päeva järjest. Nagu ikka. Väga tüütu, kui huvi ei paku. Aga mulle on autoralli täiesti vastumeelne.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

3,5 tonni Aru-Lõuna karjääri fosforiiti jõudis Belgiasse uuringutele. Geoloogiateenistus soovib saada andmeid kolmest eri laborist, enne kui panna kokku andmebaas fosforiidi kasutamise võimalikkusest.

Nursipalu harjutusväljalt kostuva militaarmüra mõju leevendamiseks mõeldud 500 000 eurost jagus vaid pensionäridele ja abivajajatele. Enamik taotlejaist jäi tühjade pihkudega, isegi naine, kes elab harjutusvälja piirist 30 meetri kaugusel.

Lääne-Virumaal Vinni valla tuulikuinfo õhtul jagati ligi neli tundi teadmisi. Huvilised jäid rahule, vastased aga kirusid ja sajatasid.

Tööandjad nõudsid Kristen Michali valitsuselt, et pensionide indekseerimine ehk automaatne tõus tuleb lõpetada. Majanduseksperdid nendivad, et valitsusel on seda väga keeruline ellu viia.

„Kogu aeg on peas mõte, et mis sellega järgmiseks juhtuda võib,“ tõdeb maal elav lasterikka pere ema Mari-Vivian Ellam. Tema elektrilisel kastirattal on üles öelnud tuled ja elektroonika ning sõidu ajal ära lennanud sadul. Sellegipoolest leiab ta, et põhimõtteliselt sobib kastiratas maale hästi.

Me ei taha jääda maksma elektri eest mitu korda kõrgemat hinda kui põhjanaabrid. Kui taastuvenergia arendusplaanid realiseeruvad, võib 2035. aastaks elektri keskmine hind langeda 4,9 sendini kWh kohta.

On asju, mida tehakse vaid korra ja tagasiteed ei ole. Just selline on Eesti elektrivõrgu lahti haakimine Venemaast 8. veebruaril.

Aastavahetuse ETV kväärietendus ei vääri paanikat mingis suunas. Kogu teema paneb õlgu kehitama. Milline draama! Kas oleme jõudnud välja ajajärku, kus kõige tähtsam probleem Eesti elus on see, mida keegi televiisorist vaatas?

Sel sügisel valitakse üle Eesti kohalike omavalitsuste uued volikogud.

Parima mahetootja tiitli pälvinud Tõrvaaugu talu pere rajas oma õuele unikaalse tatratehase, mille tootmisvõimsus lubab töödelda pea kogu Eestimaal kasvatatava mahetatra.

Nägemus kaunilt küntud, üht kultuuri kasvatavatest põldudest ja piimalehmi pilgeni täis lautadest sai foorumil Northern Roots taas kord täielikult kõikuma löödud.

Nädal tagasin sattusime kolleegiga Berliinis toidupoodidesse ja suud vajusid lahti – toit oli nii odav!

Taristuminister Vladimir Svet kinnitas elektrisõidukite ostutoetuse uued tingimused, mille kohaselt saab edaspidi taotleda toetust ka vähekasutatud elektriautode ostmiseks.

„See, kes mõistab lugeda nii päris- kui ka looduse raamatut, võiks olla küll õnnelik inimene,“ leiab loodusemees ja kirjamees Valdur Mikita. Seepärast meeldib talle mõte, et eestlasel on ühes käes mobiiltelefon, aga teises ikka väike seenenuga. Sest eks seenenoa abil saab ju ka looduse raamatut lugeda.

Kui inimene sureb, jääb temast järele veerev kivi. Nii on see väiketeatri VAT suurlavastuses „Kullervo“, mis viib mõtted sellele, et kui kunagi lõpeb sõda Ukrainas, on meie seas miljoneid süütundest ja kättemaksuihast laetud inimesi.

Homme kinodesse jõudev „Kikilipsuga mässaja“ püüab osavalt kinni ühe maailma kaks otsa: presidendi soovi olla omaette, privaatses maailmas, ja kohustuse, kus kindlasti peab olema ka omamoodi edevust ja soovi särada n-ö kroon peas.

Teise maailmasõja 1944. aastal Eesti pinnale jõudnud vihastes lahingutes kasutasid vaenupooled kümneid ja kümneid erinevaid käsitulirelvi. Neist enamikust on üks eksemplar leidnud koha vandeadvokaat Aku Soraineni relvakogus, mida saab kevadeni uudistada Eesti Sõjamuuseumis.

Viiratsi saeveskis teeb enamiku tööst ära kõrgtehnoloogia. Ometi kulub kõvasti ressurssi materjalitagavara ladustamiseks ja kaitsmiseks riknemise eest, ning seda maailmas ainulaadsel põhjusel.

Detsembri lõpus ilmus ühes Eesti majandusele keskendunud perioodilises väljaandes suur lugu metsade rollist süsiniku sidumisel ja talletamisel. Sel teemal on teaduses laias laastus kaks koolkonda, ja nii on leerid jaotatud ka kõnealuses artiklis.

Püsimetsandust peetakse viimasel ajal päästerõngaks, mis lubab lageraied lõpetada, kuid sealt siiski puitu varuda. Põhiline probleem nii praktikute kui ka teadlaste silmis on see, et meie tingimustes ei hakka püsimetsas uued puud enamasti kasvama, looduskaitsjad ei pea seda aga sugugi oluliseks.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös maa- ja ruumiametiga kuulutas läinud aasta detsembris välja oksjoni, millega riik soovib tuuleenergia arendajate käsutusse anda ühtekokku 8940 ha maad, kuhu saaks rajada 152 tuulikut võimsusega ligemale 1100 MW.

Senimaani arvati, et segametsades kasvavad puud suuremaks kiiremini kui üheliigilistes puistutes. Värske uuring näitab, et viljakal põllumaal ületavad puhtkuusikud tootlikkuselt nii kaasikuid kui ka segametsi. Segametsadel on siiski omad eelised.

Rohevint on üks neist värvulistest, keda võib meil kohata läbi terve aasta. Ta on Eesti aladel nii palava suvesoojusega kui ka paukuva pakasega.

Aasta esimene kuu tõi kaasa arvestatava okaspuupalkide hinnatõusu. Okaspuulattide hind samal ajal langes.

Aasta algul maha sadanud lumi vaheldus jäävihma ja lörtsiga ning pani metsa korralikult proovile – eriti haavatavad on noorendikud, kus hooldamine õigel ajal tegemata jäänud.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Tänavune talvetaevas rõõmustab huvilisi arvukate planeetidega, mille seas särab taeva vaieldamatult heledaima objektina – kui jätta arvestamata veebruari keskpaigani kasvav Kuu – meile lähim planeet Veenus, millel võib olla inimkonnale varuks üks väga suur üllatus.

Jaanuar hoiab ilma pehmena võiduka lõpuni. Millega kostitab ilmataat meid veebruarikuus?