Maaleht 6.02 1948 (6)
06.02.2025
Sagedusala muutmise ajal tasub tarbida elektrit senisel viisil
Kuidas või kas üldse mõjutab Eesti elektrivõrgu Venemaa süsteemist eraldamine kodutarbijat? Eleringi kinnitusel keegi oma kodutehnika pärast muretsema ega elektrit vähem kulutama ei pea. Energia tavalisel moel tarbimine aitab hoopis kaasa, et Euroopa sagedusalale üleminek sujuks tõrgeteta.
Rein Sikk: riik kaitsku tuulikusõja ohvriks langenud ametnikke igal moel
Sotsioloogidel ja julgeolekutöötajatel on uurimist, kuidas tuumavaenulik Eesti muutus äkitselt tuulikuvaenulikus, aga juba praegu vajame nulltolerantsi vägivalla ja eriti vaimse vägivalla vastu.
Hebo Rahman: lõpuks tuleb välja, et Eestis on siiski kõige parem elada
Ükskõik kust otsast vaatad, ikka selgub, et Eestis on kõige parem elada.
Nursipalu laiendus teeb mõnest kodu müüjast miljonäri
Nursipalu harjutusvälja laiendusse jäävatest maaüksustest on riik omandanud 73 ja teinud omanikega mitu üle miljoni eurost tehingut. Maalehele teadaolevalt toimus kalleim tehing möödunud aastal Rõuge vallas, kus talukoha ja metsamaa omandamiseks käis riik välja umbes 3,5 miljonit eurot.
Haapsalu lagunev peatänav tehti materjalist, mis külma ei pea. Seda kasutatakse aga teistes linnades edasi
Posti tänavale ekspertiisi teinud ehitusinseneride hinnangul oli tõenäosus, et ehitustehnoloogiliselt keeruline projekt kulgeb probleemideta, üliväike, sest Eestis pole seotud sillutiskatendiga teede projekteerimiseks ja ehitamiseks piisavalt kompetentsi.
„See oli küll üllatus, mida poleks elus osanud oodata!“
Tänavu tunnustab president Alar Karis riigi teenetemärgiga 157 inimest, kelle seas on ka hulk kultuurile ja kogukonnale pühendunud maainimesi.
„Vana kaabakas, ma tapan su ära!“ Mida teha, kui keegi sind jõledate sõnadega ähvardab?
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tuulikusõjaga kaasneva ametnike ja teadlaste ähvardamise laine põhjustanud kliimaministeeriumi läbikukkunud kommunikatsioonitöö. Ta õhutab siiski igast hirmutamisest kindlasti teatama.
Väikelinnade notarid teenivad alla toimetulekupiiri. Lahenduseks on üle-eestiline hinnatõus
Väljaspool Tallinna ja Tartut on notarite sissetulek nii väike, et ametikohti on keeruline täita. Valitsuse laual on eelnõu, mis suurendaks nende järeleaitamiseks eelkõige väiksema väärtusega kinnisvaratehingute ning testamentide, volikirjade jms tõestamise tasu.
Allar Jõks: linnas diivanil on mugav huntide huvidest rääkida. Aga valu hinda teavad maainimesed
Endise õiguskantsleri, praeguse vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul on poliitikud rohepöördega seotud seadusi kavandades ära unustanud põhiseaduse, mis seab kõige kõrgemaks Eesti huvid.
Karmen Joller: tuulikute infraheli mõjutab poliitikat, mitte tervist
Sotsiaalmeedias levib üha jõulisemalt arvamus, et tuuleparkides tekkiv infraheli on inimesele kahjulik. Arstina kinnitan, et tänapäeva teaduslik konsensus ei pea tuulikute tekitatud infraheli kahjulikuks.
Sealiha hind kukub jõudsalt: kodumaised tootjad kardavad suu- ja sõrataudi tõttu suurt kahjumit
Ehkki Eestil on praegu suu- ja sõrataudi vaba maa staatus, on taudi laiem mõju meie sealihasektoris juba tunda. Saksamaal leviva nakkuse tõttu on sealiha kokkuostuhinnad kõvasti kahanenud.
TURUKOMMENTAAR | Õhtusöök neljale 50 sendiga. Tartus täiesti võimalik!
Olin paar nädalat tagasi sunnitud perekondlikel põhjustel paar tundi Tartus aega parajaks tegema ja auto kesklinna parkima. Tasulise parkimise piirkond on päris suureks laienenud – vanast ajast mäletasin, et turu juurde sai ju ikka pargitud.
LUGEJA KÜSIB | Kes on õigem pärija, kas oma poeg või kasupoeg?
Minu ema abiellus mehega, kes ei ole minu pärisisa. Kasvasin kasuisa majas, aga mind ta ei lapsendanud, tal oli eelmisest kooselust poeg.
Kristiina Ehin: Silver võtab mult nutitelefoni ära ja annab nuputelefoni asemele. Küll on hea!
Kirjanik Kristiina Ehin, keda mõnigi kord kujutatakse lehviva haldjana, on hoopis elu vaatlev ja seoseid märkav tark naine, vana aja inimene. Äsja ilmus tema romaan „Südametammide taga“. Just tuli ta tagasi Austraaliast pikalt esinemiste reisilt. Seal kogetud ootamatu seik tõestas, et praeguse segipööratud maailma eest pole võimalik kuhugi põgeneda.
Moskva–Pariis–Tallinn. „Lasnamäelased võiksid samastuda kahe sünnimaalt ära tulnud inimesega“
Kunstihoone Lasnamäe paviljonis on vaadata kahe Moskvas sündinud eriilmelise kunstniku näitus. Vladimir Jankilevski emigreerus küpses eas Nõukogude Liidust, Valeri Vinogradov õppis kunsti Tallinnas, elab ja töötab siin.
Uhke! Lastekirjanik Triinu Laane raamat võitis USAs preemia, mille on saanud ka Astrid Lindgren
Samal ajal kui Chicago laps meenutab enne magamaminekut „John the Skeletoni“ ehk siis maakeeli „Luukere Juhani juhtumisi“, küpsetab selle autor Triinu Laan kodus hommikusi pannkooke.
ARVUSTUS | Mis ühendab musti auke ja liblika tiivalööke?
Filmi „Must auk“ pealkiri tuletas meelde paari aasta taguse uudise, et teadlased on avastanud tähtedevahelises ruumis musta augu. Muidu oli auke ikka leitud nähtava aine lähedalt. Aga leida keset tühjust... Esiotsa näib, et sel vanal uudisel pole mingit seost Moonika Siimetsa filmiga. Või siiski on?
Kuidas püsida pinnal, kui saalis istub vahel kõigest kaks inimest?
Mida on ühist Vändral, Kadrinal ja Märjamaal? Peale selle, et räppansambel Pitsa on pannud nad laulu „Tahmanägu“, mis räägib tüüpilistest maa-asulatest, kus noored parkimisplatsile kogunevad ja bussipeatuses istuvad? Vihjeks: laulus kutsutakse tütarlast vallamajja „Titanicut“ vaatama...
Bikiinivoor kadus missivalimiselt. „Isad ja vanaisad ütlesid, et neil on piinlik noori poolpaljalt vaadata“
„Tegelikult on kurb, et naised võib-olla ei julgegi enam naised olla ja kõik muutub kuidagi sooneutraalseks,“ ütleb üks Raplamaa missivõistluse eestvedajaid Aleksandra Samuel. „Aga meil on õnneks nii vägevad koolitajad ja see annab osalejatele palju indu, et vau, ma olen ka ju naine!“
Lugedes võid leida armastuse
Klassikaline ehk romantiline armastus elab meis edasi – miks muidu alustab Maaleht kümnest raamatust koosnevat romantikasarja.
Ivo Linna mälumäng 295. Mis keemiline element värvib kaheksajalgade vere siniseks?
Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!
Mis aastaaeg meil praegu õieti on, et kevadlilled õitsevad?
Eriskummaline talv on – tükati hilissügise või varakevade moodi. Jaanuari lõpus õitsesid kevadlilled, rohi hakkas rohetama. Jõuludest saadik kummitab kõrvus Heljo Männi lasteluuletus: „Ilmatark, ilmatark, kas sa ikka oled tark? Vaata, varsti juba näärid, aga pori saapaid määrib?!“
Sünoptik Kairo Kiitsak: eeloleva nädala jooksul on rohkem päikesepaistet
Ilm jätkub talvisel kursil. Kõrgrõhkkonnad tõstavad pead ja seega erilist lumelisa oodata ei ole, kuid see-eest on eeloleva nädala jooksul rohkem päikesepaistet, mida viimasel ajal on nappinud.