Paar eurot praamipiletile otsa, ja kui tahta saarele sõita autoga, tuleb veelgi krõbisevat välja käia. Sellise plaaniga kavatseb Kihnu vallavanem astuda märtsis vallavolikogu ette. Lisaks Kihnule mõlgutavad turismimaksu mõtteid ka Vormsi ja Ruhnu.

Oleme liiga paljut hakanud rahas mõõtma. Üks liikumisraskustega vanaproua kurdab tänases Maalehes, et alla 50 euro ei vii ükski naaber teda linna arstile. Teeb nukraks, et inimesed lõikavad teistest kasu nii emotsioonitul moel, kui seda saaks teha palju kavalamalt.

Tänapäeva Eesti juhtivpoliitikute taastuvenergeetika eufoorias meenus mulle seik, kui oma 15 aastat tagasi sõitsin Sambias kohaliku võõrustajaga pealinnast Lusakast 200 kilomeetri kaugusele Kariba järve äärde.

Neil päevil möödub viis aastat COVIDi Eestisse jõudmisest. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar juhtis sellega võitlemiseks loodud teadusnõukoda ajal, mil keegi sellest viirusest veel suurt midagi ei teadnud.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis valminud plaani järgi peab iga Eestis elava koera, kassi ja valgetuhkru 1. juunist 2027 kiipima ja registreerima. Põllumajandus- ja toiduamet hakkab ka järelevalvet tegema.

Ukrainas Mõkolajivi regioonis tegutsevast turismitalust sai sõja ajal baas kodu kaotanud loomadele, nii suurtele kui ka väikestele. Vastu on võetud sõjapõgenikest hobuseid, eesleid, koeri ja kasse.

Eestist pärit Oleg Kolevatov kutsungiga Estonets võttis Maalehe kaasa harjutusbaasi, et selgitada, miks on rindele juurde vaja labidaid, kirveid ja muid tavapäraseid tööriistu.

Ukraina elu-olu kohta ütlevad sealsed inimesed laias laastus, et nad on kohanenud. Aga millega ja kuidas?

Mitte ainult kuld, hõbe ja uraan, aga ka raud, tsink, plii, toorium... Rääkimata fosforiidist. Ühel Virumaa metsalagendikul asub uurimiskeskus, mille laod on täis Eesti rahva geoloogilist rikkust. Kuid jõukaks saamise teel seisab ka suur probleem.

„Kus see takso meil siin maal võtta oleks, nalja teete?“ küsib pensionär Sirje Velt. „Ja kui kutsuda endale mõni kohalik inimene sõidutama, siis alla 50 euro kindlasti ei saaks arstil käidud.“ Nii jääb eakal poodi või tohtri juurde saamiseks ainsaks võimaluseks küsida abi omavalitsuselt. Sotsiaaltransporditeenuse hinnavahe on üle Eesti aga väga suur.

Donald Trumpi hiljutised teod näitavad, et oleme Venemaa-poolse ilmselge eksistentsiaalse ohu ees üksi. Euroopa magab aga edasi.

Idee, et menüüdes peaks liha päritolu märkima, kõigile asjaosalistele ei meeldi. Tegelikult on nii toitlustusasutustele kui tarbijatele sellest kõvasti kasu, kirjutab Meeli Lindsaar.

Suur osa Euroopa riike on läinud seda teed, et hoiab toiduainete käibemaksu madalama kui üldise maksumäära. Küsisime kahelt eriarvamusel olevalt poliitikult, kas toidu käibemaksu tuleks ka Eestis alla tuua või mitte, eriti arvestades viimase aja inflatsiooni ja maksumuudatusi.

Sellistel segastel ja murrangulistel aegadel, kui pole päris selge, kuhu suunas ajaloo kaalukausid vajumas on, ilmnevad inimeste valikud.

E-Piima juhataja Jaanus Murakas kinnitab, et toorpiima madalama süsinikujälje eest hakkavad tööstused kõrgemat hinda tootjatele maksma alles kaugemas tulevikus, ehkki põllumehed mõõdavad süsinikujälge juba aastaid.

Rohkem kui 20aastase kogemusega taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk on veendunud, et kui ei ole vahendeid võitlemaks kahjurite ja haiguste vastu, on meie toidujulgeolek ohus. Veelgi enam, uued ja tundmatud kahjustajad tõstavad juba pead.

Veebruar on tore kuu, täis tähtpäevi, mille juurde käivad erinevad söögid.

Hakkasin eelmine aasta välja üürima korterit ning nüüd sooviksin teada, kuidas oma korteri üürimisest teenitud tulusid deklareerida. Kuidas seda täpsemalt teha, uurib Maalehe lugeja.

Riikliku eelnõu kohaselt hakkab alates 2025. aasta esimesest septembrist kehtima lisaks uutele avalikele suurematele hoonetele ka korterelamutele varjendite rajamise kohustus, mis muudab uusarenduste ehitamise riigi prognoosist oluliselt kallimaks.

Erakordsed talendid, viimaste meetriteni põnevad jõuproovid, kasvav telehuvi – alles äsja jõudis see kõik meieni laskesuusatamise maailmameistrivõistlustelt Lenzerheides. Võistlusi vahendades säranud Margus Ader ütleb, et spordikommentaator sai temast paarikümne aasta eest tänu juhusele. Nüüd kommenteerib endine laskesuusataja veerandsadat ala – tennisest raievõistlusteni.

Pöörane, hullumeelne, sotsiaalselt valus – sellise iseloomustuse kritseldasin oma märkmikku, kui olin Laura ja Priit Võigemasti Vaiko Epliku lauludest inspireeritud lavastuse esietendust Ugala teatris ehk 10 minutit vaadanud. Hiljem ma märkmikku välja võtta ei märganud, nii kaasakiskuv oli see, mis nägin ja kuulsin.

Ugala teatri „Džinnimängus“ pahvatab üks kahest tegelasest, vanadekodu asukast: „Kurat, ma olen elus!“ See terav südamest tulev reaktsioon järgneb, kui teine üksiklane on talle öelnud: „Issand, mõtle, mis sa kõik teinud oled.“

Ehkki ühtki eesti filmi tänavu Oscari-rallis ei osale, tuleb öö vastu esmaspäeva põnev. Kas parima filmi auhind läheb prantslaste skandaalse transnäitlejaga linateosele? Kas läti kassifilm pälvib kuldmehikese?

Küllap mäletab enamik meist, kuidas vastas küsimusele „Kellele lüüakse hingekella?“ oma romaanis Ernest Hemingway. Ikka nii, et tegelikult lüüakse hingekella sinule. Tänase loo peategelane on ühelt poolt jääkaru, teisalt oleme seda meie kõik.

Teenetemärgi saab seekord teiste seas ka Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakasvataja Ilmar Paal, kes on aastakümnete jooksul kasvatanud ja hooldanud sadu tuhandeid metsataimi rohkem kui sajal tuhandel hektaril.

Kui ilmnenud on mingi jama, siis on kõige lihtsam õigustada seda kommunikatsiooniveaga. Sageli on ka nn metsasõda selgitatud kui osapoolte möödarääkimist, mida oleks parema suhtlemisega võinud siluda või koguni vältida.

Metsaomanikud nii Virus kui Võrus leiavad, et kaitsekord looduskaitsealadel muutub üha karmimaks – kui Natura piiranguvööndid loodi, lubati, et erilisi keelde majandamisele ei kaasne, kuid nüüdseks on metsamajandamine seal sisuliselt välistatud.

Tulevikku vaatav metsandus peab liikuma terviklikumate lahenduste poole, kus majandusmetsades pööratakse enam tähelepanu ka elurikkusele. Peamine tööriist selleks on metsa läbimõeldud hooldamine.

Kuuse-kooreürask on meie kuusikute biosfääri lahutamatu osa, kellest viimastel aastatel on räägitud rohkem kui varem. Olenemata sellest, kas peame kliimamuutuste põhjuseks inimtegevust või looduslikke protsesse, võimaldavad viimase paarikümne aasta soojenenud ilmastik ja pikemad suved ühe hooaja jooksul üraskitel rohkem järglasi saada.

Alanud on tuludeklaratsioonide esitamise aeg. Kui metsaomanik on eelmisel aastal müünud raieõigust või metsamaterjali, kuulub saadud tulu tulumaksuga maksustamisele.

Eks igal metsas liikujal, kel olnud kokkupuuteid põtradega, on välja kujunenud tunnetus ja arusaam, kus neid suuri loomi kevadel, sügisel või sootuks talvel aastast aastasse enam liikumas on.

Metsaistutamise hõlbustamiseks otsitakse viise selle töö tegemiseks masinatega. Soome värske uuringu kohaselt võimaldab masin sobivate tingimuste ja vilunud masinajuhi olemasolul kasvama panna üle 200 kuuse konteineritaime tunnis.

Veebruaris tõusid kõikide sortimentide hinnad. Märgiline on nii okaspuu kui ka lehtpuu jämesortimentide hindade küllaltki tuntav kasv.

Mis seob üht musträhni ja karu ronimispuud?

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Maailm on ärevil. Eesti riigi sünnipäeva meeleolugi varjutas ähvardav uus poliitiline reaalsus. Maise maailma suurte valitsejate kõrval aitab pinget üleval hoida üks kosmiline tegelane nimega 2024 YR4. Linnatapjaks nimetatud asteroid näib tahtvat planeediga Maa lähemalt tutvust teha ja temaga 22. detsembril 2032 kohtuda.

Veebruar on peagi lõppemas ning ees ootab esimene kevadkuu.