• Omanimelise kaubaketi omanik Oleg Gross räägib, et käib oma poes ja töölissööklas ning näeb pidevalt, kui vähe on inimestel raha, eriti kuu lõpus. • Ka ta ise elab enda sõnul tagasihoidlikult, ent pole loobunud plaanist rajada Rakvere kesklinna kõrghoonet. Gross märgib, et Viljandi spaa jaoks Hongkongis ja Macaus ideid kogudes sai ta uusi mõtteid ka kõrghoone tarvis.

„Kui pilvine on, siis jääme lootma ja ootama ikka, et päike välja tuleks. Talvel istumegi küünlavalgel,“ räägib Viljandimaal endale kodu rajanud noor pere, kelle ainus energiaallikas on väike päikesepaneel.

Elagu elekter! Nõnda hüüdis Eesti kultusmultifilmis „Leiutajateküla Lotte“ isa Oskar, kui oli pärast jõleda vaeva nägemist valmis meisterdanud välku tootva masina.

Püsiklienti võiks ju ikkagi hoida, eriti väiketootjad.

Kui varem võis kaupluseriiulitel näha peamiselt kiloseid torte, siis nüüd nii suuri enam naljalt ei kohta.

Maaleht uuris oma ilmatarkadelt, millist kevadet tänavu oodata on.

Kui 2023. aastal edastasid notarid kahtlaste tehingute ja isikute kohta kolleegidele 82 teadet, siis mullu oli hoiatusi juba 111. Pahatihti on need olukorrad, kus sugulased üritavad eakalt kodu kinkelepinguga välja pressida.

Maaleht ja Coop kuulutavad taas välja konkursi „Kogukonna hing“, et väärtustada tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes hoiavad sära ning viivad elu edasi igas Eestimaa paigas.

Vend venna, poeg ema, võlgnik võlausaldaja, ämm endise minia, naine armastusest segi läinud mehe, mees kihluse lõpetanud naise vastu. Igal aastal esitatakse kohtutele üle saja taotluse lähenemiskeelu seadmiseks, enamasti põhjuseks purunenud suhted.

Ornitoloogiaühing valis Eesti selle aasta linnuks kormorani, aga tal oleks põhjust olla aasta lind kogu Euroopas, ja väga tõsiselt.

Jõhkram kolonialismi tunnus tänapäeva mõistes võiks olla olukord, kus „põlisrahval“ (eestlastel maapiirkondades) puudub otsustusõigus oma piirkonna majandusliku arengu, loodusrikkuse, elamisväärse keskkonna, tervise ning emotsionaalse heaolu üle. Sihipärase tegevusega rikutakse elukeskkond ning tekib vajadus kodudest lahkuda.

Viimased kaks aastat on möödunud nii kiiresti ja tormiliselt, et 2023. aasta kevadel kõlanud häirekellasid ei kipu enam mäletamagi.

Tuhkapäevast algas kirikukalendri järgi paastuaeg. Mida võiks paast tänapäeva inimesele tähendada ja millest tasuks loobuda?

„Alles on veel vaevalt 700 maatõugu veist, me peame kohaliku põlistõu päästma väljasuremisest,“ ütleb Viktoria Gošovski, kes võtab enda juurde likvideerimisele läinud karjade loomi. Tänaseks on laut aga täis saanud.

Käesoleva aasta algul hakkas kehtima seadusemuudatus, mis lubab väikeses koguses turustada vanade sortide seemneid ja istikuid.

Toidukorvi täitmine on Eestis juba mitu aastat olnud väljakutse, eriti neile, kes eelistavad tervislikku ja taimset toitumist.

Filmimees Peeter Simm pälvis äsja riigi kultuuripreemia elutöö eest. Läinud aasta lõpus sai ta PÖFFi elutööpreemia. Kui see viimane üle anti, tõusis suur saalitäis rahvast püsti nagu üks mees ning aplodeeris ja aplodeeris… Simm saabus preemiat vastu võtma ülikonnas, mis näis olevat mitu numbrit suurem, kui tegelikult vaja oleks, tervitas rahvast hoogsalt ja lähenes oma tänukõnes asjale temale nii omase mõnusa huumoriga.

„Noored ei kuula vanu ja vanad ei kuula noori,“ ütleb lavastaja Jarmo Reha. Aga dialoogi on vaja ja noori tuleb kuulata, sest teisiti pole võimalik kavandada Eesti tulevikku. Peame teadma, kuhu läheme ja mida tähendab miljon inimest selle keele ja kultuuriga, muidu lahustume maailmas. Probleem on, et osa noori lihtsale ei taha juhtida laeva, millega sõidame.

Räätsajooks?! Mis asi see veel on? Vastus: spordiala, milles Eestit lähevad maailmamängudele esindama neli väga erilist noort.

Kui Läti ansambli Zodiac esimene süntesaatoriküllane album „Disco Alliance“ 45 aastat tagasi ilmus, sai sellest Nõukogude Liidus tõeline hittkaup, mida müüdi üle 20 miljoni. Zodiaci saatis „suurel kodumaal“ edu veel aastaid. Kuidas oli võimalik, et kontserte nad seal ei andnud? Esialgu isegi Lätis mitte. Miks nii? Vastuseid annab ansambli looja Jānis Lūsēns.

89aastaselt lahkus igavikku luterliku kiriku vanim tegevvaimulik Eenok Haamer.

Just täna saab inimkonna suurimate geeniuste hulka kuuluva Michelangelo Buonarroti sünnist 550 aastat. Maailm tunneb seda mitmekülgset loojat eelkõige kunstnikuna. Aga tema pärandi seas on ka sonetid, mille kaunidusest on tänases Maalehes võimalus esimest korda ka eesti keeles aimu saada.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Eesti rahvas on spordirahvas: olgu talv või suvi, ikka võrreldakse ilmaolusid suusatamisvõimalusega. Lõppenud talve kohta passib pealkirjas toodud võrdlus hästi: oli normist tunduvalt soojem, lumi tuli ja läks, püsiv valge vaip jäi Viru- ja Jõgevamaale pikemalt maha alles veebruari alguspäevil.