Ameerikas on ärev aeg. Aktsiaturud kukuvad, kraabitakse Teslasid ning munad on nii kohutavalt kalliks ja defitsiitseks läinud, et põllumajandusminister Brooke Rollins soovitas inimestel tagaaias kanu pidada.

Eesti suursaadik USAs Kristjan Prikk tõdeb, et president Donald Trumpi tegevus on nii hoogne, et sellele on kohati keeruline järele jõuda, kuid ootamatuks seda ei pea. „Temal ja tema nõunikel ongi presidendi võimust senisest erinev arusaam,“ sõnab ta.

Viimasel ajal võib sotsiaalmeedias ja kommentaariumides aina enam näha negatiivset suhtumist Ukraina põgenike suhtes. Inimesed on väsinud sõjast, ukrainlaste teemast ja sellest, et meie maksumaksja raha läheb justkui kellegi teise aitamiseks.

Viimased 20 aastat on Eesti erinevad valitsused kärpinud joonlauaga. Sisulist analüüsi, mida riik peaks või ei peaks tegema, kust king pigistab ning millised muudatused oleksid mõistlikud, sellele eelnenud ei ole.

Antsla vallavolikogu 25. märtsi istungil läheb arutlusele eelnõu, millega vald lükkab tagasi Mõniste kandi 17 küla liitumissoovi ja kuulutab sellega Eesti kõige aegade suurima vallavahetuse lõppenuks, et mitte öelda ebaõnnestunuks.

„Valitsuse plaan on hullumeelne!“ hüüatas aasta põllumees Margo Klaasmägi Kristina Kallase hiljutise ettepaneku kohta põllumajandusministeeriumist majandusministeeriumi allüksus teha ja ministrikoht sootuks kaotada.

Haapsalu raudtee saatus lükati tulevase regionaal- ja põllumajandusministri töölauale. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul tähendab raudteeühenduse taastamisega venitamine Läänemaa ja Hiiumaa jaoks igapäevast saamata jäänud tulu.

2,6 miljardit eurot, millega valitsus kavatses meretuuleparke turgutada, tuleks kasutada hoopis uue, saastevaba põlevkivielektrijaama rajamiseks, leiab Alar Konist, õhutades põlevkivi kui Eesti julgeolekugarantii enamat väärtustamist.

Kihnu vallavolikogu teeb valitsusele ettepaneku muuta kohalike maksude seadust ja täiendada maksude loetelu turismimaksu punktiga. Esialgse nägemuse kohaselt võiks saar turistidelt teenida sel moel aastas ligi 40 000 eurot.

Mesinikud kutsuvad geeniteadlast Kaarel Krjutškovi meemaailma James Bondiks, sest tema labori välja töötatud metoodika võimaldab paljastada iga meevõltsija sama halastamatult, nagu kohtleb kurikaelu agent 007.

Maalehe sügisreis viib septembris Itaalia südamesse Toscanasse avastama ehedat elu, rikkalikku ajaloolist pärandit ja suus sulavaid maitseid.

Käesoleva aasta algul vastu võetud detailplaneering annab rohelise tule Virtsu alevikus asuvate kalatehase hoonete ja krundi arendamiseks suurejooneliseks ranna- ja puhkealaks. „Sellest saab Virtsu tuleviku süda,“ kinnitab arendusjuht Henrik Raave.

Statistika, mis justkui näitab puuetega inimeste arvu pidevat langust, on Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks täiesti hämmastav.

Pidin 1960ndate lõpul kooli käsitöötunnis tegema kartulitrükki. Minuealised ehk mäletavad veel – kartulipoolikusse lõigati meelepäraseid mustreid, mis kaeti guaššvärvidega ja asuti tembeldama. Tulemuseks omavalmistatud järjehoidjad ja õnnitluskaardid missugused!

Uue kaksikliidu partnereid on tabanud lapselik eufooria. Koalitsiooni summaarne toetus on napilt 20 protsenti, aga nüüd saab lõpuks hakata tegema „jõhkraid kärpeid“, nagu Margus Tsahknale meeldib rääkida.

Trumpist räägitakse kui klounist ja nartsissistist. Tema valijatest räägitakse kui demokraatia saatanlikest saadikutest.

Kui valitsus toiduainete käibemaksu ei alanda, jäävad hätta nii tootjad kui ka tarbijad, usub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juht Kerli Ats.

Tõulooma- ja linnukasvatajad pole rahul, et nende aretustoetusi kärbiti. Eriti kõvasti tõmmati pidurit ohustatud tõugu eesti vuti aretamisele, toetused neile vähenesid enam kui poole võrra.

Olen aiandusühistu liige, kus kogutakse liikmemaksu ja remondiraha. Aastate jooksul on tekkinud märkimisväärne summa, aga kui on vaja töid teha, öeldakse, et raha pole piisavalt. Küsides panga seisukohta, ei osatud täpselt vastata. Kas ühistu liikmel on õigus näha pangakonto seisu ja tehinguid, uurib Maalehe lugeja.

Põllumajanduses ei saa hooajatöödel sageli piirduda ainult kaheksatunnise tööajaga. Tööpäeva pikkus oleneb tihti ilmastikust – kui vili on küps ja vihma ei tule, siis käib viljakoristus hiliste tundideni. Suvekuudel peavad mehed kombainidega väljas olema kauem. Kas tööinspektsioon arvab, et see on rikkumine, kui tööpäev venib pikemaks kui kaheksa tundi, uurib Maalehe lugeja.

Ansambel Suveniir võiks tänavu tähistada poole sajandi juubelit. Selles, omal ajal tööinimese, maamehe ja pensionäri lohutajaks nimetatud ansamblis kohtunud Sirje ja Rein Kurg elavad ning laulavad koos tänase päevani. „Üks täht, üks laul“, „Väike aed“ ja „Mandoliinid öös“ kõlavad pea igal esinemisel.

Maailm tormab. Lavastajad, kelle tulevastest töödest kirjutan, ei ole pealiskaudsed tormajad. Neid kolme ühendab soov parema maailma järele. Nende maitse ja varasemad teatritööd lubavad loota elamust ka nüüd. Nende tegemisi iseloomustab suur teema ja puudutav lugu.

Raina Kruus oli 43aastane, kui sai rinnavähi diagnoosi. „Olin noor inimene. Mulle polnud mõttessegi tulnud, et selline asi mööda inimesi käib,“ tunnistab ta. Ennast kontrollima ärgitas naist suur juhus.

„Loodame, Venno, et me veel kunagi saame seltsis olla selle suliseva jõekese ääres ja tuletada meele, kuidas me kunagi seal lapsepõlves jooksime,“ kirjutab Enno Knaps 1956. aastal Siberist oma tädipojale Venno Laulule, tulevasele tuntud koorijuhile. Muusikat tahtis õppida ka Enno Knaps. Ta sai seda teha alles täismehena, kui naasis Siberist – pimedana.

Eesti rahvarõivais suurte silmadega tüdruk, selja taga varitsemas ähvardav tumedus. Eduard Wiiralti üks kõnekamaid töid sündis suure sõja ajal – 1943. aastal, kui meie rahva saatus ei sõltunud enam meist. Eesti ajalugu vähegi tundval inimesel on „Virvet“ tänini võimatu ilma hingeliigutuseta vaadata.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Täna kell 11.01 algab astronoomiline kevad – aastaaeg, mida kõik pööraselt ootavad. Me elutargal vanarahval oli neid kevade algusi aga sootuks mitu.

Uue kodumaise krimisarja „Von Fock“ reedel ETVs näidatud esimene jagu kütab kirgi. „Mis see siis nüüd oli?“ küsivad paljud vaatajad. Kriitikat jagub nii stsenaariumi, dramaturgia kui ka ajaloolise usutavuse kohta. Näitlejad pääsevad väheke kergemalt.

Kevad on alanud ning seda tõestavad ka mõnusalt päikesepaistelised ilmad.