„Kormoranid ja teised kalatoidulised linnud on maakeral olnud kümneid miljoneid aastaid enne inimest. Ei ole tõenäoline, et üks kalatoiduline lind nüüd järsku sööb kõik kala ära,“ tõrjub Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte kalameeste pahameelt kormorani massilise leviku üle.

Hiljaaegu pidin vastama küsimusele, et kus ma siis elan – Tartus või Tallinnas.

„Iga päev tund tunni järel jälgime äppi – et kuidas on akude seis, kui palju veel kulutada võime või peab jooksma bensiini järele; milline on ilm, kas sel nädalal saabki pesu pesta,“ kirjeldab Evelyne Lusti oma pere argipäeva Tallinna lähistel. „See kõik on nii hull, et sõnu on raske leida.“

Värske regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (31) keeldub viisakalt, kui talle visiitkaarti ulatada üritan. „Püüan võimalikult paberivaba elu elada,“ teatab Eesti 200 ridadest ministriks kerkinud poliitik, kel kliimateema südamelähedane on. Kui palju jagab ta aga oma värskest vastutusalast?

25. märtsil kell 15.47 lõpetas Antsla vallavolikogu ligi aasta aega kirgi kütnud 17 Mõniste kandi küla plaani Rõuge vallast lahkuda. Hääled 9:7 (ja üks erapooletu) tähendas „ei“.

Kuna Vormsi elanike kõige teravam probleem oli mobiililevi, püstitas vald ise juurde kaks masti ja nüüd on pea kogu saar levialas.

Ülinakkavad leetrid on Eestis tagasi: mullu diagnoositi terviseameti andmeil neli juhtu, tänavu kolme kuuga juba kolm. Nende vastu vaktsineerimine ei puuduta vaid lapsi – kaitset võiksid uuendada kõik, kes on sündinud 1993 või varem ja pole leetreid läbi põdenud.

• 2022. aastal saatis politsei musta kaardi 551 autojuhile, kes panid liikluses toime neli või rohkem süütegu. Mullu oli neid kaarte juba 850. • Neli aastat tagasi leiti olukorda analüüsides, et korduvaid ohtlikke liiklusrikkumisi vähendaks kõige tõhusamalt veapunktisüsteem. • Teoks pole see aga saanud. Peaminister Kristen Michal on põhjendanud, et veapunktisüsteemi satuks liiga palju juhte, eeldatavalt veerand.

Äsja läbi läinud mittekodanike valimisõiguse piiramine pole sellisel kujul just eriti demokraatlik.

Eesti saaks elanikkonna tõhusamat kaitsmist õppida Soomest, kus on juba täiesti toimiv varjendite süsteem.

Maapõueressursside kasutamist ei tohiks karta ega häbeneda. Vastupidi, neid tuleb uurida ning asjakohaselt kasutada, et tuua kasu kodanikele ja ühiskonnale.

Kui normaalses väikeriigis rünnatakse mõnd selle liidrit välismaalt, siis koondab see rahva toetuse oma inimese taha.

„Šaroleede tulevik on lumivalge,“ armastavad karjakasvatajad ikka öelda, kuna neid heledaid rahulikke veiseid on väga kasulik pidada.

Joakim Heleniuse ja Trigon Capitaliga seotud ettevõte allkirjastas eelmise aasta lõpus lepingu, et osta Järvamaa põllumajandusettevõte Estonia Farmid. Nüüdseks on tehing katkestatud, sest ostjal polnud piisavalt raha.

Tänavuse kevade puuviljalettide hitt on hinnaline kastike valgete maasikatega.

Minu abikaasa soovib müüa päritud kinnisvara, millega kaasneb tulumaksu tasumine. Kas eraisikust ostja saaks riigilt tagasi küsida enammakstud tulumaksu, kui me müügis näitaksime eraldi ära, et kinnisvara hind on selline ja sellele lisandub vastav tulumaks? Millist kinnisvara saab üldse tulumaksuvabalt müüa, uurib Maalehe lugeja.

Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2025. aasta indeksi, millega 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra praeguselt 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus.

Lavastaja Üllar Saaremäe leiab, et tuled, viled ja kaamerad teatrilaval ei ületa ühelgi hetkel seda, kui päris näitlejad on rääkimas päris lugu päris kohas. Saabuval suvel toob ta publiku ette tüki, kus peaosas oma poeg. „Pojapoliitiline käik,“ ütleb ta.

Jegor Andrejevist on eurolaulude viipekeelde panek teinud staari. See on juhtunud pea üleöö. Eesti tänavuse euroloo värsket videot, milles ta kaasa teeb, on YouTube’is mõne päevaga vaadatud juba poolteist miljonit korda.

Inimesi on küüditatud juba aegade hämarusest saadik ja seda tehakse tänapäevalgi, ütleb Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk.

Mida tavatut on viimase poolsajandi jooksul juhtunud? Maaleht võtab kuukaupa meenutada. Märts on lisaks teatrieksperimendile, surrogaatrahale ja kemmergus peetud pressikonverentsile üllatanud näiteks pommiähvarduste ning mitu inimpõlve tagasi laenutatud raamatu tagastamise uudistega.

Kes õieti on see kõhn, närvilise olekuga, keskkooli pooleli jätnud ja videolaenutuses töötanud noor mees? Mida on ta varem teinud? Need küsimused kerkisid 1990. aastate alguses, kui kinotaevasse oli kihutanud uus komeet.

Läinud aasta alguses Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sisuliselt peatas metsamajanduslikud tööd riigimetsas nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-alad) ja sellega seoses lõpetas ka kaasamiskoosolekute läbiviimise.

Peaminister on öelnud, et uus valitsusliit võtab fookusesse selle, kuidas majanduse hüvanguks rohkem loodusvara kasutada ja looduskaitselisi piiranguid lihtsustada. Koalitsiooni teine osapool, Eesti 200 juht ütles, et plaanis on jõuliselt sekkuda keskkonnaameti tegemistesse, sest see olla paisunud liiga suureks.

Elektrienergia hinna saaks alla tuua ja tagada ühtlasi Eesti energiajulgeoleku, põletades Narva elektrijaamade kateldes puidupõhiseid kütuseid.

Jaanuarikuu Metsalehes ilmus pikk, huvitavalt ja hästi loetavalt komponeeritud kirjutis püsimetsakasvatuse kohta, milles võinuks praktilist metsakasvatuslikku sisu rohkem olla.

Metsade uuendamise edukus on metsakasvatuslikult kriitiline küsimus. Värske Rootsi uuring näitab, et maapinna ettevalmistamine ketasadraga ja istutamine tagavad noore metsa eduka alguse – istutatud puude kõrguskasv ületas seemnetest tekkinud puude kõrgust.

Metsameeste kõnepruugis „kutsekad“ kannavad edasi pikaaegset traditsiooni, kus lisaks võistlemisele on tähtsal kohal ka omavaheline suhtlemine ja metsasektori õlg-õla tunne.

Kui puidu varumine on piiratud, saab metsaomanik oma metsast tulu näiteks seente ja marjade korjamisega, kuuse- ja männiokaste varumisega, loodusturismiga või nüüd ka musta pässiku ehk chaga kasvatamisega.

Märtsi puiduturgu iseloomustab okaspuupalkide, okaspuupaberipuidu ja küttepuidu kerge hinnatõus. Lehtpuupaberipuidu hinnad ei muutunud ja lehtpuupalkide hinnad olid õrnas languses.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Me ütleme, et kevadisel pööripäeval on päev ja öö igal pool maakeral ühepikkused. Kui vaadata aga kalendrit, mis näitab päeva pikkust, paistab, et nii pole. Kas kalendritegijad on eksinud?

Märtsikuus on temperatuurikõver kulgenud üle paljuaastase keskmise ja teeb nädalavahetusel veelgi kõrgema üleshüppe.

Päikesevarjutust sai näha umbes tunni jooksul.

Mõniste kandi mäss Rõuge valla vastu kestis 354 päeva ja võib tunduda, et kõik lõppes lüüasaamisega, sest Antsla vald ei soovinud 17 küla võrra rikkamaks saada. Aga vastupidi!

Lisaks Baltimaade inimestele küüditas stalinistlik nõukogude võim Teise maailmasõja järel terveid rahvaid ja ka usugruppe. Sadu tuhandeid inimesi. Kus ja keda?