Aasta alguses puistasid vargad kahel korral Lääne-Virumaal asuvat talukohta, ära viidi tuhandete eurode eest kraami. Seepeale paigaldas kannatanu tikksaele jälgimisseadme. Vargad tulidki kolmandat korda ja viisid ka selle ühes. Kuigi varaste liikumine oli jälgitav ja kannatanu edastas selle info politseile, on talle jäänud mulje, et politsei ei tee varguste lahendamiseks tegelikult midagi.

Üks mu esimesi mälestusi on Setomaal külakiigel kiikumisest. Hoidsin ema jalast kõvasti kinni ja imetlesin kenade naiste juukseid, mis tekkinud tuule käes nii lummavalt lehvisid. Meist kõigist õhkas õhulisust ja imetunnet, millest isegi kolmeaastasena aru sain.

Ühiskonna arengu ja majandusliku seisuga näikse kaasas käivat see, kuidas inimesed ühist ja võõrast vara hoiavad. Kui on keerulised ja segased ajad, hoiavad inimesed oma ümbrust kehvemini kui helgemal perioodil.

Tuumafirma Fermi Energia juht Kalev Kallemets tunnistas ajutisi makseraskusi, kuid loodab neist uute jõukate aktsionäride abil üle saada ja kõigest 3,3 miljardi euroga tuumajaama valmis ehitada.

Tuhandeid eurosid maksva külakiige ehitamine või remont ei saa enam naljalt toetust, uus kiik nõuab ehitusprojekti ja kasutusluba ning üha rohkem on päevakorral, kes vastutab kiige turvalisuse eest. Seetõttu on osa kogukondi külakiigest üldse loobunud.

Juba mitmendat aastat tegeldakse regionaalministeeriumis ühistranspordireformiga, mille eesmärk on korraldada see ümber, lähtudes reisijate vajadustest. Reisijate vaates aga paranemist näha pole.

Kaante vahelt leiab hunnikutes raha, aga ka pilte, retsepte, dokumente, lutikatest ja kärbestest rääkimata, teavad hoiuraamatukogu töötajad, kes päästavad aastas sadu tuhandeid raamatutäisi kultuuri.

Eesti viimase töötava jõeparvega – Kavastu parvega – sel hooajal üle Emajõe ei saa, sest suurvesi uhtus minema parverampide aluse täitematerjali ja remont võtab aega.

Keskkonnaagentuur sai vallaga kompromissile ja loodab Saaremaale Varkja külla ilmaradari püsti panna juba tänavu. Kohalikud elanikud on aga vastu. Eelkõige pole nad rahul radari asukohaga, mis oleks elumajadele liiga lähedal.

„Kui elad ääremaal, polegi muud võimalust, kui oma kogukonna nimel tegutseda – muidu siinne elu hääbub,“ usub Katrin Roop. Ta on Läti piiri ääres asuva Mehkamaa tulihingeline austaja ja tänu tema askeldamisele on sealkandis tehtud suuri asju ennekõike järeltulevale põlvele mõeldes.

Ukuaru muusikamaja nime ümber on kerkinud nii arusaadavat kui ka mõistmatut kriitikat. Järelikult tuleb lahti seletada, kuidas see oluline hoone endale üldse nime sai.

Isegi vaktsineerimise olulisuse mõistjatel võib meelest minna see, et teetanuse ja difteeria vastu tuleb end iga kümne aasta tagant kordusvaktsineerida.

Viimasel ajal on suurenenud maa- ja ruumiameti poole pöördumiste arv, milles esineb ekslikke arusaamu seoses katastriüksuste piiride tähistamise, hävinenud piirimärkide taastamise ning piiride kätte näitamisega.

Eeskujuliku eestlase kiirtesti töötas kogemata välja ajakirjanik Wendell Steavenson, kes aprilli lõpus töötas kümme päeva Eestis, kogudes materjali peagi mainekas ajakirjas Economist ilmuva loo jaoks.

„Oleme rajanud Järvamaale Eesti ühe edukama põllumajandusettevõtte, aga nüüd vajab see uusi ideid ja investeeringuid,“ põhjendavad OÜ Estonia Farmid omanikud, miks nad ettevõtte müüki panid.

Kadastiku õunaaed oli üks esimesi õunte suurtootmisi, mis Eestisse rajati. Selle omanik Riho Kadastik on selle timminud hästi toimivaks ettevõtteks, kuid siiski leiab selle õunaaia müügikuulutuse kinnisvaraportaalist.

Nädalalõpul Viljandis aega veetes kiikasin ka kohalikku talutoodangut pakkuvasse poodi Tallinna mnt ääres. Laupäeva hommikul kell pool 11 oli leib näiteks juba otsas ja härral leti taga käed-jalad tööd täis.

Minu laps läheb sel aastal klassiekskursioonile Saksamaale. Sooviksin teada, milliseid dokumente on selleks vaja, et reis mööduks viperusteta, uurib Maalehe lugeja.

Riigikogu muutis töötuskindlustuse seadust. Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Muudatused jõustuvad 2026. aastast.

„Ikka ma mõtlen, mis saab siis, kui sõda päriselt meieni jõuab,“ tunnistab lavastaja ja näitleja Eva Koldits. Ja ütleb, et pidi järele mõtlema, kas suudab sõjast rääkivas lavastuses mängida.

Hiiumaal loomulikult on turvaline. Palun vabandust, kuid katsetasin pealkirja, mis ehk kutsub klikkima, aga lugejaid meelitada on põhjust, sest juttu tuleb tõesti köitvatest lugudest.

„No stresso,“ laulis Tommy Cash äsja, ja Euroopale meeldis. „Mul ei ole stressi," teatab pärast kahtkümmet maksuametis töötatud aastat kannapöörde teinud ja Raplas pagaristuudio avanud Evelin Küttis. „Võrreldes keeruliste inimestega, kellega meil Tallinnas rääkida tuli, on minu oma äri klientidega suhtlemine puhas paradiis!“ Espresso macchiato’t pakub ta küpsetiste kõrvale ka.

Nii palju ahvenat nagu hiidlane Virko Martin, ei püüa Eestis mitte keegi: mullu tõi ta seda kala merest välja 38 tonni. Neljandat põlve rannakalur ise ütleb, et kui numbrid talle kõige suuremaid püüke ei näitaks, ei usuks ta seda asja ise ka.

Viis aastat pärast Teise maailmasõja lahingute lõppu ei olnud siinse rahva meeltes veel kustunud „valge laeva“ tuleku ja Eesti kommunistide ikkest vabastamise lootus. Ometi jõudis kätte aeg, mil talurahvas astus „vabatahtlikult“ kolhoosidesse ning „õnn tuli õuele“.

Pikema selgituseta on pea poolele inimkonnast kohe teada, kellele ja kes selle maailmakirjanduse tüvilause kunagi ütles. Kusjuures ütleja kodus Londonis Bakeri tänavas saab igaüks uudistada tema piipu, luupi ja mütsi, ehkki sellist lihast ja luust inimest pole kunagi olemas olnud.

Esimest korda sammus Lydia Rahula oma kooriga rongkäigus 1969. aasta juubelilaulupeol. Iginoor ja värvikas dirigent on rivis tänavugi. „Aus ja puhas energia, mida saan lastelt ja muusikast, on võimas,“ ütleb ta.

Igal kevadel täitub meedia metsiste piltidega. Suured linnud uhketes mängupoosides, sabad lehvikutena laiali, nokad püsti, kaelasuled turris. Hullud on jälle hoos! Ongi selline peast segane, tüli noriv linnuliik?

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Rikun reegleid. See on lugu vihmast, kuid alustan looduskaitsest. Aga luban, et need kaks asja saavad lõpuks ikkagi kokku.

Enne mõnusat suvekuumust peab leppima külma ja märja ilmaga. Kui kõrgele võib temperatuur aga järgmisel nädalal tõusta?