Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased mängisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi energiamajanduse mustad stsenaariumid, mis võivad Eestit järgmistel aastakümnetel tabada.

Ei tea, kas olen veider või mitte, aga mõtlen tihti, mis võiks minu maisest kehast pärast surma saada. Ja kas see on üldse minu asi, on ju mälestuste hoidmist pigem elavatele vaja ja las nad teevad seda endale sobival viisil.

Lahemaa maaomanikud on otsinud abi kõikvõimalikelt instantsidelt, sest looduskaitselised piirangud kipuvad elu lämmatama.

„Kartuleid olen võtnud, rohinud olen. Aga minu enda jaoks ses ametis polegi niivõrd tähtis, et endal oleksid näpud mullased. Olulisim on näha mingite teemade puhul, kuidas need võiksid inimesi kõnetada,“ ütleb Rain Pruul.

„Praegu on laste vaktsineerimisel koolitervishoius erand – alati on vaja vanema nõusolekut, sõltumata lapse vanusest ja küpsusest,“ ütleb sotsiaalminister Karmen Joller. „Samas kooliõde annab ka vajadusel ravimeid ja esmaabi – selliste teenuste puhul ei ole kehtiva korra kohaselt lapsevanema nõusolekut miskipärast vaja küsida.“

„Loomaomanikud on hullud, ennast jätavad kasvõi nälga, kuid lemmiku eest annavad ka viimase raha ära,“ nendib hiljuti koera opereerimise eest 2500eurose arve saanud Kivi-Vigala kirikuõpetaja Kristiina Jõgi. Elukalliduse kasv ja ravi hinnatõus on muutnud lemmikloomaga arsti juures käimise mitu korda kallimaks.

Hakkame jõudma äikese tsükli maksimumi. Kindlustusfirmade kinnitusel on suurenenud ka äikese põhjustatud kahjud.

Eestis on paljud kalmistud täis hooldamata hauaplatse, mida keegi korrastamas ei käi. Need rikuvad üldpilti, aga surnuaedadel on hauaplatside korrashoidmist raske nõuda, sest kalmistute andmebaasid on puudulikud ja kasutuslepinguid pole.

Enamikul Kadrina inimestel pole aimugi, et keset alevikku tegutseb juba üle 30 aasta tehas, kus valmib lindudele, loomadele ja niidukitele kümneid tuhandeid maju aastas.

Lahemaa maaomanikud kurdavad, et 1971. aastal rajatud rahvuspargi piirangud on jäänud eramaadelgi suures osas samaks kui nõukogude ajal. Maalehe küsimustele vastavad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark ja keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma.

„Töö teeb mulle rõõmu,“ ütleb Saaremaa seitsme küla vanem Astrid Vaba. „Aga täiesti käima lähen siis, kui mind nurka surutakse.“ Seda omadust on kogukond oma silmaga näinud ja hindab kõrgelt.

Soode taastamine tundub esmapilgul õilis, kuid rikub päris mitut roheleppe ja kaine mõistuse printsiipi.

Kaks aastat Eestis elamist ja eesti keele õppimist on näidanud, et siinsel elul on mingi võluvägi, mida USAsse tagasi minnes hirmsasti igatsema hakkan.

Ma pole küll Rakvere linna elanik, kuid Arvo Pärti võib pidada Eesti rahvuslikuks aardeks, seega puudutab Ukuaru keskuse nime teema kõiki.

Eesti seisab silmitsi uue süveneva demograafilise väljakutsega, sest koostööd peavad tegema viie generatsiooni esindajad. Eriti tugevasti on see tunda koolides.

Viljakasvatajate võistlus alustab oma 21. ringi. Tänavu võtab silme eest kirjuks nii võistleja- kui ka sordivalik.

Loomapidajad on kiskjatega pidevalt hädas ja hundioht sunnib otsima nutikaid lahendusi.

Külm kevad on toonud Eesti köögiviljad turgudele suure hilinemise ja kõrge hinnaga.

Minu abikaasa suri hiljuti, olime aastaid abielus, aga lapsi meil ei olnud. Elasime mehe vanematelt saadud majas, vanemad kolisid ise korterisse, mehel oli ka vend ja kaks vennalast. Kuidas nüüd, pärast mehe surma see maja jaguneb?

1. juulist hakkab kehtima uus käibemaksu standardmäär: senise 22% asemel 24%. See muudatus mõjutab paljude toodete ja teenuste hinda, mistõttu soovitavad pangad üle vaadata ka kõik e-arved ja püsikorraldused, et vältida võimalikke võlgnevusi ja viiviseid.

Transpordiamet avab 1. juulil e-teeninduses registreerimistasu tagasi taotlemise võimaluse puhkudeks, kus sõiduk on müüdud välismaale ja liiklusregistrist kustutatud.

Kui jaanipäevaks sõidab laevatäite kaupa inimesi Saaremaale pidutsema, siis Justamendi laulja, tuntud raadiohääl Jaan Elgula läheb sinna bändiga esinema. Lausa kaheks õhtuks. „Ma olen õnnelik inimene, sest saan teha täpselt seda, mida väga tahan.“

Esietenduse publik võttis Peep Maasiku lavastuse „Ma armastasin sakslast“ Olustveres ülisoojalt vastu. Lugu armastusest ajal, mil maailm muutub. Üks lavastuse mõtteid oli ehk, et maailm muutub kogu aeg. Armastus põrkab aga vastu veel kehtivaid vana maailma reegleid, uus ei ole veel valmis...

„Õpitud abitust on ühiskonnas palju, kriisikoolitus algab sellest, mispidi kirvest käes hoida,“ lausub Vaopere külavanem Kertu Künnapas. Küla aktivistid korraldavad koolitusi, on kokku pannud kuivtoiduvaru ja rajanud pelgupaiga suurele hulgale inimestele, et kriisiks valmis olla.

Pidevas soojanäljas eestlasele võib Iirimaa reisisihtkohana märkamatuks jääda, kuid mitte Maalehe ränduritele. Idee külastada 40 rohelise varjundi maad oli plaanis olnud juba ammu, puudu oli vaid kaks olulist komponenti: Maalehe vahvad reisisellid ja maailma parim giid Heigo Sahk.

Mida tavatut on juunis viimase poolsajandi jooksul juhtunud? Maalehe rubriik „Juhtus ka nii“ annab vastuse. Edaspidi avaneb võimalus saada osa ka ülejäänud kuude tavapäratutest sündmustest ja juhtumistest. Lühiülevaated põhinevad meedias ilmunud omaaegsetel kajastustel, sekka ka teemakohane intervjuu. Rubriigi autor Väinu Rozental on ajakirjanikuna tegutsenud ligi pool sajandit, töötades Edasis, Postimehes ja Äripäevas.

Täna 20 aastat tagasi avati Tartus Vanemuise teatri ees pronksist monument, mis musitseerib.

Mis võiks olla traditsioonilisem kui laulu- ja tantsupidu? Ometi on paljud uuendused saanud selle traditsiooni osaks. Ning õhus on küsimus, kuidas seda traditsiooni edasi hoida ja luua.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Alustuseks küsin lugejalt: mitu seltsi ja ühingut tegutseb või on tegutsenud Eesti alal? Õige vastus on, et kõvasti üle 200!

Õhutemperatuurikõver kõigub paljuaastase keskmise lähedal või pisut madalamal. Lähinädala ilm näib soojaga üsna kitsi tulevat. Madalrõhkkondade piiramisrõngas on sageli vihmahooge.