Peaminister Kaja Kallas andis nädala alguses toimunud kohtumisel võrokatele teada, et Putin on hull ja Rail Balticut on vaja ka militaarmobiilsuseks, palus inimestel valeväiteid mitte uskuda ja tõdes, et kõik pole homodeks muutunud.

Ma ei tea, kas keegi on kokku lugenud, mitu viadukti ja ökodukti meil juba valmis ehitatud on. Kindlalt saab aga väita, et raudteed ennast Euroopasse ei ole meil veel juppigi valmis.

Kaitseväe juhataja Martin Herem pidas 17. aprillil Teaduste Akadeemia üldkogul ettekande „Eesti sõjaline kaitse“, mis on tekitanud omajagu vastukaja – nii kodumaal kui mõnel määral ka Venes.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti inimesed leidsid teisipäeval õue astudes eest koheva lumevaiba, mille paksus ületas mõnel pool 20 cm.

Rohkem kui kümme aastat kestnud triangel Põlvamaal Vana-Koiolas, kus kohalikud süüdistavad hooldekodu järve saastamises, saab septembriks lõpu – vald paigaldab hooldekodu juurde reoveemahuti ja ühtki tilka enam järve ei nirise.

„Mürgistusinfoliin saab aastas umbes 4000 pöördumist ja oleme praeguseks juba oma esimese tuhande juures sel aastal,“ nendib terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-nõustaja Ruth Kastanje.

Maalehe idee, kuidas vähendada volikogude liikmetele makstava tasu enam kui 600kordset erinevust, on saanud regionaalministeeriumi toetuse. Pole välistatud, et sünnib priiskamist piirav kokkulepe.

„Kui me midagi ette ei võta, lõpeb see linnale väga halvasti. Meil saab siis raha otsa ühel hetkel ja ei saa maksta palku ja arveid,“ seisab Viljandi äsja ametisse valitud, läbi ajaloo noorim meer Johan-Kristjan Konovalov keeruliste valikute ees.

Käibemaks tõuseb Soomes praeguselt 24%-lt hiljemalt järgmise aasta algul 25,5%ni. Võimalik, et uus määr hakkab kehtima juba tänavu. Toidukaupade soodsamat, 14% käibemaksu aga ei tõsteta.

Eesti riigieelarve seis on järsult halvenenud ja olukorra muutmiseks on vaja suurendada tulusid, vähendada kulusid ning samal ajal elavdada majandust.

Päris laialt on levinud müüt, et õiglase ülemineku käigus saabub häda Ida-Viru õuele – põlevkiviga seotud tuhanded töökohad ning suur tulu riigile kaovad. Ning et selle asemele ei tule mitte midagi või tuleb nii natuke, et ikka on käes suur häda.

Tänapäeval võidab poliitikas see, kes oskab eristuda ja vastanduda. Paraku ei paku elu ise selleks palju võimalusi ning parteidel tuleb neid ise tekitada. Senine Eesti rekord vastandumise valdkonnas kuulus EKRE-le, kes seadis 2019. aastal valitsusliitu minnes tingimuseks abielureferendumi korraldamise.

Demokraatlike valimiste kaudu otsustab ühiskond, missuguste arusaamade, põhimõtete ja väärtushinnangute alusel pannakse paika riigis kehtivad seadused.

Maaleht sai järjekorras 30. Maamessil head nõu, uute toodete üle imestada, esmakordse osalejaga tutvuda, varbaid külmetada ja maitsvaid ampse põske pista.

Oma väärtuslikku toodangut ei taha keegi enam odavalt ära anda. Suurüritusel see lootus veel on, et rohkete ostude arv veidi soodsama hinna tootjale tagasi teenib.

Tahan koostada omakäelist testamenti. Palun selgitage, kas koduse testamendi koostamise juurde on vaja ka tunnistajaid või mitte? Millal on tarvis testamenti uuendada ja kuidas? Kas saan oma koduse testamendi anda notarile hoiule, uurib Maalehe lugeja.

ETV kuldaegade diktor ja saatejuht sai 70. Jättis just äsja töö ehitustarvete poes ja lubab hakata logelema. „Välimusega teenisin leiba teles, muudes ametites ikka sellega, mis mul kahe kõrva vahel on.“

Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.

Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“

Värske eluloofilm lauljanna Amy Winehouse’ist „Back to Black: Amy lugu“ kardab oma peategelase deemonitega pimedusse kaasa minna.

Poliitikute debatis jäi kõlama mõte, et ökohüved tuleb hinnastada ning vastavalt sellele otsustada, kui suures ulatuses eelarve loodust kaitsta võimaldab. Alustada tuleb õiglastest kompensatsioonidest maaomanikele.

Kriise on mitmesuguseid. Näiteks sõda on reaalne – kuulid vilisevad, pommid kukuvad, inimesed surevad. Kliimakriis aga on imaginaarne – kuigi alati on juhtunud loodusõnnetusi, siis otsene oht meie kõigi elule on kusagil tulevikus.

Kliimaministeerium on pakkunud välja lahendused Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse osas. Rikkumismenetlused on seotud Natura hindamise ja Natura alade kaitse korraldamisega.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusgeoloogia teaduri Marko Kohvi vastulause eelmise Metsalehe juhtkirjale („Soofiilide sõjaplaan hävitab metsa“, Mari Kartau, Metsaleht 28.03.2024).

Kuivendatud turbamullal kasvav metsaökosüsteem neelab aastas rohkem süsinikku, kui seda eritab. Kuivendamata soos on aga ökosüsteemist väljuvad ja sinna sisenevad süsinikuvood ligikaudu võrdsed.

Suurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.

Kevad toob meie puistutesse hulganisti sulelisi, kes on pikad talvekuud mööda saatnud soojades paikades. Aprillis ja enam mai alguses seavad siin end sisse must-kärbsenäpid, kes on meie kärbsenäppidest varaseimad saabujad.

Ühes märtsikuises „Osooni“ saates ETVs kajastati püsimetsa majandamist kui üht metsa majandamise või kasutamise võimalust. Liis Kuresoo kurtis, et liiga pikalt on lageraiemajandust viljeletud.

Kevade saabumine on toonud kaasa puidu hindade kasvu, ainsana ei kallinenud aprillis küttepuit.

Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.

Maalehe mälumängus esitab Ivo Linna viis küsimust. Proovi, kas tead vastuseid!

Kevadise heitliku ilma kohta leiab meie rahvapärimusest põneva viite: „Kui piale jüripäeva seisis viil kaua külm, siis öeldi: käokülm või käovilu.“ Üllatav, aga selle ütlemise juured võivad ulatuda merede taha Iirimaale.

Järgmistel päevadel võtab ilm aga järk-järgult kevadise käigu ja kuu viimased päevad tõotavad taas üle 20kraadist sooja pakkuda.