Kliiniline logopeed on sageli nähtamatu, aga elutähtis lüli. Logopeede koolitatakse meil ikka veel ühe ja sama kava järgi – lasteaiarühma ja neuroloogiaosakonna jaoks.

Hiljuti raputasid Vene Teatrit kaks uudist: see nimetatakse ümber Südalinna teatriks ja riigi toetust kärbitakse 15%. Mida see teatrile tähendab?

Hinnatõus on jõudnud piirini, kus see mõjutab otseselt toidujulgeolekut, elukvaliteeti ja isegi rahva tervist. Probleemid on orava koheva saba rootsuks kiskunud

Vene raketisüsteemid S-400 ei pruukinud jätta Iraani hätta põhjusel, et need olid kehvad. Äkki oli Iraan lihtsalt kaotanud valvsuse

See, kui Eesti kaotab maksuküüru, suurendab järgmisel aastal oluliselt keskmise palgasaaja ostujõudu. Siis hakatakse ka rohkem tarbima

Venemaa ja Aserbaidžaani vahelised pinged lahvatasid. FSB agendid pandi vangi ja lõhuti kultuurisilda.

Eestisse jõuab film eestlastest, kes põgenesid teise maailmasõja eest ja elasid hiljem USA-s lihttöölisena.

Vladimir Putini sõda Ukraina vastu algas just pseudoajalooliste rünnakutega. Nüüd rünnatakse sarnaselt Leedut

Padise kloostris mängitava Indrek Hargla „Taani printsi vaim“ peategelaseks tõuseb apteeker Melchiori asemel hoopis kuningas.

Reformierakonna viimase aja poliitavangud Tallinnas peaksid panema häirekella lööma kõigi peades, kellele eetilisem poliitika korda läheb.

Haigete pealt koonerdamine ei ole paratamatu, see on tänase valitsuse julm valik. Tervisekulud on väga ebaühtlaselt jagunenud, haigused ja õnnetused ei taba meid korraga.

Kes tahab laulupeole piletit osta, saab seda kenasti teha – avakontserdile. Pühapäevane suurkontsert müüdi aga küllap juba lastevanemate eestvedamisel kiirelt välja. Milles seisneb aga kahe laulupeo kontserdi vahe? Toome esile peamised erinevused.

Tallinna linnal ei oleks probleem võtta sporditaristu kulud enda kanda. Küsimus on prioriteetides.

No davai, aga mine siis Urmase juurde, davai. Läikega, jäi meelde? Siis lükkame Mihhailile maha, Mihhailiga on ka direktoril juba kõik ära räägitud.

Sõit üheotsapiletiga, lootust ellu jääda ei ole – nii võib kirjeldada Venemaa sõjaväelaste rünnakuid.

Loomulikult pole reformierakondlane Pärtel-Peeter Pere ainus poliitik Eesti ajaloos, kellele saab elu lõpuni nina alla hõõruda avalikus ruumis väljendatud seisukohtade muutumist vastupidiseks. Enamik selliseid Saulusest Pauluseks saanuid on parteivahetajad ja elukutselised jooksikud. Ent Pere näide tõendab, kuidas partei võib auahne noorpoliitiku inimväärikuse võtta selleks, et teda oma eesmärkide elluviimiseks tarvitada.

Peagi algaval laulupeol viipekeeles esineda soovinud segakoor EPIK osaleb seal publikuna. Küll on nad tuleval suvel oodatud osalema lätlaste laulupeole.

Eesti energiaplaan tugineb paljudele põhjalikele analüüsidele. Just nende tõttu teatasime ka taastuvenergia eesmärgi muutusest, 100% pole aastaks 2030 realistlik. See ei tähenda siiski pööret taastuvenergiast eemale, nagu on püütud seda tõlgendada.

Ugala teatri suvelavastus „Kondas ja maasikasööjad“ teeb meele rõõmsaks ka neil, kes Paul Kondasest midagi kuulnud pole.

Vaatame pealt, mil meie ees hargnevad lahti kaks lugu islamist, mõlemad on läbi imbunud ameeriklaste (ja läänemaailma) poliitilistest huvidest ja ängistustest. Lähis-Idas ja New Yorkis toimuv demonstreerib, kuidas üks ja seesama mõiste – islam – võib olla nii relv kui trofee, sõltuvalt lavast.

Seal, kus jõukamad pered tajuvad hinnatõusu ebameeldiva, ent talutava muutusena oma kuludes, võib see muutuda väiksema sissetulekuga peredele ja üksikutele inimestele väga suureks koormaks.

Seitse vastust neile, kes ei tule laulupeole.

Pärast täiemahulist agressiooni Ukrainas on suur sõda Euroopas tegelikult juba ajalooline fakt. Euroopa on faktiliselt juba ise suures sõjas osaline.

Sel pühapäeval, 29. juunil tähistatakse Tartu linna päeva tiheda kultuuriprogrammiga. Päeva jooksul astuvad linna eri paigus lavale Jaan Pehk, EiK, Maris Pihlap, Jarek Kasar, Maria Listra ja Mari Kalkun.

Sellel nädalal kinnitas Saksamaa Bundestag uue kaitsekulutuste eelarve, vastavalt millele eraldatakse Ukraina sõjaliseks abiks 8,3 miljardit eurot.

Mägisest Montenegrost on saanud viimastel aastatel eestlastele aina populaarsem suvine puhkusepaik. Kas õigusega?

Eesti pensionärid on Euroopa ühed vaesemad, aga me ei saa aru, et selles on süüdi riigi mõttetud kulutused

„Kui minu varasemad filmid olid rõõmsamad, siis filmi „Lumi saadab meid“ („Winter in March“) tehes olid ajad muutunud ning sellega koos ka mina ise,“ ütleb Eestisse emigreerunud režissöör ja kunstnik Natalja Mirzojan. Mais pälvis ta oma animatsiooniga Cannes’i filmifestivalil preemia.

Kaneelisai, sarvesai, sõõrik – see on vaid väike loetelu hiiglaslikust nimekirjast saialistest, mida võib peentest pagarikodadest leida.

Keenias toimuv tuletab meelde, et demokraatia ei toimi iseenesest, see vajab osalust, tähelepanu ja teadlikkust, ka siis, kui kõik näib toimivat. Mitte sellepärast, et meie igapäevane reaalsus oleks võrreldav, vaid sellepärast, et meil on vabadused, mille eest teised peavad alles võitlema.

Nii palju etendusi, kui praegu Eestis antakse, pole koomikute enda sõnul varem antud. Menukate formaadišõudega turule tulnud Endrik Puntso selgitab, millised on teismeikka jõudnud kohaliku püstijalakomöödia rõõmud ja kasvuvalud.

Inimese väärtus ei peitu selles, kui kalli autoga ta sõidab

Minust sai taas kord Propastopi kangelane 12. juunil, kui veebilehele ilmus tekst „Kes on mõjukad tegelased Eesti venekeelses YouTube´is?“ (1. osa). Seal tegeletakse põhjendamata sildistamisega.

Juhtimisprobleemid on Reformierakonnas, mitte Tallinna linnas, kirjutab Margot Roose.

Lasteaia­tasude taktis sammuv võimuvahetus on kiirendanud silly season’it. See on eelmäng valimissügisele, kus Keskerakond valmistub tagasitulekuks. Künnise piiril on kõrvuti Eesti 200 ja Parempoolsed.

Teise hooaja keskpaigaks teadis Eestist pärit teaduslikku noortesaadet juba 40% Luksemburgi elanikke.

On hulgaliselt märke, et Vene majanduse selgroog on haavatav. Samal ajal ei suuda USA ja Euroopa Liit sanktsioonisurvet suurendada. Ukraina vaim on endiselt tugev, järeleandmisi Venemaale ei toetata.

Raamatuseeria „Marlow’ mõrvaklubi“ on jõudnud väikesele ekraanile ning pakub mahedat vaheldust tüüpilistele krimisarjadele.

Seekordses Tulipunktis kommenteerib lõppenud nädala märgilisemaid sündmusi Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

„Alguses FSB meid ei puutunud. Aga see oli vaid aja küsimus,“ meenutab okupeeritud Melitopoli elanik Ljudmõla oma pere tragöödiat.

See, kui Urmas Sõõrumaa Tallinna võimutüüri etteotsa tõuseb, loob pinnase tõsiseks huvide konfliktiks.

Pärnu uue kunsti muuseumis avati täna Eesti ja Hispaania illustratsiooninäitus „Peegeldused“. Hispaania kunstnikke inspireerisid Eesti lumised maastikud, eraldatus ja vaikus, eestlasi lõunamaa maagia.

Meie käsi seovad seadused, aga Venemaa mängib reegliteta. Kui me seaduseid ei muuda ja ei hakka tegutsema otsustavamalt, jääme moraalselt õigeks, aga jõuetuks.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) raporti tuules levivad sotsiaalmeedias mitmed valeväited ja tõlgendused raporti sisust. Ühes sellises postituses väidetakse, et riigi valimisteenistus tunnistas, et 2023. aasta riigikogu valimised olid võltsitud. Valimisteenistus ei ole midagi sellist öelnud.

Innovatsioonituhinas ministeerium tahab toimivat süsteemi automatiseerida, kuid ilmselt läheb see praegusest „ebatõhusast“ kulukamaks.

Kui hästi maksavad, siis annab ehk Türgi president Erdoğan kahekordse soetushinna eest Venemaale tagasi nendelt ostetud S-400-d, mille töövõimesse suhtuvat Türgi president pärast Iisraeli Iraanis korraldatud rünnakuid kuuldavasti ülisuure skepsisega.

Endine Kesklinna linnaosavanem kirjutab, millised on Keskerakonna etteheited praegusele linnajuhtimisele ja linnapeale ja teatab, et Keskerakond ei kavatse koalitsiooni Reformierakonnaga minna

Delfi „Erisaates“ väitis Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski, et eilehommikuse kirjaga Pärtel-Peeter Perelt koalitsioonikaaslastele lõpetas Reformierakond praeguse Tallinna võimukoalitsiooni.

Tallinna elanikkonnakaitse pole pelgalt strateegiadokumentide rida. Tööd selle nimel tuleb teha tohutult ja omajagu on ka juba tehtud, ent palju on veel tarvis pingutada, sõnas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti elanikkonnakaitse peaspetsialist Sergo Kohal. Kuidas Eesti suurim linn kriisideks päriselt valmistub ja miks tuleb kriisivalmidusele ka igal inimesel endal mõelda?

Tallinna linnavalitsuse prioriteet peaks olema luua peresõbralik linnaruum. Selleks on vaja juhti, kes täidaks suuremat rolli. Jevgeni Ossinovski pole sellega hakkama saanud