Vaiko Eplik ja Eliit astusid üleeile klubis D3 üles esimest korda uuenenud koosseisus. Kuigi ka bändi uuem looming tõmbas publiku käima, panid pikemalt elanud lood rahva rohkem kaasa elama.

Äsja teatas Saksamaa, et hõivas Venemaa varilaevastikku kuuluva naftatankeri. Selliseid samme oleks vaja palju-palju enam, sest alternatiivile on raske mõeldagi.

Võimalik, et ma pole ainus, kes viimastel kuudel ja nädalatel on mõelnud sõja võimaliku eskaleerumise peale. Kas me oleme järgmised?

Tõenäosused ühe või teise stsenaariumi õnnestumiseks on liiga väikesed, et vaid ühele panustada.

„Euroopa tund on koitnud,“ kuulutas 1991. aastal Luksemburgi välisminister Jacques Poos, suundudes lahendama konflikti koost kärisevas Jugoslaavias. Paarsada tuhat hukkunut ning kolm aastat hiljem oli selge, et Euroopa oli enda suutlikkust totaalselt üle hinnanud. Viimaks lõpetati sõda ikka USA lennuväe toel.

Veel kümmekond aastat tagasi ilmusid Päevalehe esikaanel võlgnike nimed ja võlasummad. Loodi ka musta nimekirja veebileht, kus igaüks sai kontrollida, kes elatisraha ei maksa. See viis polariseerumiseni – meedias hakkasid kõlama ka isade lood.

Palun taastame usalduse võimuorganitesse – sest see on see, mida me Eestis elavate inimestena vajame.

Viimase nädala jooksul on taas kõlanud hoiatused, kaasa arvatud president Volodõmõr Zelenskõilt tema Le Figaro’le antud intervjuus, et Venemaal on plaanis kevadel ja suvel läbi viia suuremahulisemaid pealetunge vähemalt Sumõ ja Harkivi oblastites.

Umbriasse peaksid suunduma need, kes armastavad ehedat Itaaliat, mitte turistidele kohandatud varianti, eriti toidu poolest.

Poliitikud ja huvigrupid löövad häirekella, et pensionite indekseerimine käib üle jõu, sest kulud muudkui kasvavad. Mõned on koguni pensionite külmutamist nõudnud. Kõik see on tuluta hingeõhu kulutamine ja ei tegeleta süsteemi väheteada mitmesaja miljonilise auguga, mis tuleb tööinimestel ja ettevõtetel pensionäride jaoks eraldi kinni maksta.

Sel nädalal saime teada, et meie siin Euroopas oleme muidusööjad.

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord Jaak Valge väidet, mille kohaselt on Eestisse viimase viie aasta jooksul sisse rännanud pea 100 000 inimest ning see on rahvaarvu kohta peaaegu kaks korda rohkem kui Lätti sisserännanute arv samal ajaperioodil.

Taastuvenergia projektid nõuavad suuri investeeringuid, mille tasuvus võib võtta aastaid või isegi aastakümneid. Seetõttu on investoritele ülimalt tähtis, et regulatiivne keskkond oleks selge ja prognoositav.

Kui oleme teistega kontaktis ja teeme head, muutume tervemaks, elame kauem ja meie ühiskond saab tugevamaks. Lisaks oleme õnnelikumad.

Riigikogu tunnistas, et Eesti ja Putini Venemaa piir ei kulge mööda Narva jõge

Olematu toetusega Eesti 200 meeleheide tirib meie poliitilist kultuuri mudamülkasse.

Caravaggio kuulsuse taha kinni jäänud tippkunst saabus Kadrioru kunstimuuseumisse.

Kaugete maade eurooplastele tuntuks tegemise ja meie planeedi teadusliku kaardistamise kangelased pole sugugi üksnes Inglismaa või Portugali meresõitjad, vaid ka neli võimsa pärandiga Eesti teadlast, keda meil on igati põhjust omaks pidada ja kelle üle uhkust tunda.

Ehkki 26-aastane režissöör Meel Paliale pole filmikoolis käinud, on ta teinud juba kaks täispikka linateost, millest viimane, kultuurkapitali auhinnaga pärjatud „Pikad paberid“ jookseb praegugi kinodes.

Venemaa korraldas õhurünnaku Dniprole vaid mõned tunnid pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma pöördumises, et andis kaitseminister Rustem Umerovile ülesandeks edastada USA-le kõik tõendid Venemaa rünnakute kohta Ukraina energeetikataristule – vastuseks Venemaa väidetele, nagu nad oleksid sellised rünnakud lõpetanud.

Täna astub Vaiko Eplik ja Eliit klubis D3 üles esimest korda uuenenud koosseisus.

Tänase kultuuribiidi koostas lavastuskunstnik Arthur Arula, kes on teatris Ekspeditsioon täna esietenduva uuslavastuse „Eeter“ kunstnik.

Lõppenud nädala olulisemaid sündmusi kommenteerib Delfi Ärilehe juht Tanel Saarmann.

„Mulle tundub seda pilti vaadates, et ema on endiselt elus ja võtab kohe mu käest kinni,“ ütleb kolm aastat tagasi Butša veresaunas tapetud naise tütar.

Sanktsioonid on tõhus hoob Putini vastu – me ei tohi neist loobuda.

Ei piisa vaid ametnikest, kes kriipsutavad keeletestides maha valevastuseid. Või piirangust valima minna. Meil võiks vaja olla näiteks antropolooge, kelle töö oleks sügavuti tõlgendada, millised Eesti omapärad venelasi meie kultuurile ja rahvale lähemale meelitaksid.

Varjendite rajamisel tuleks arvestada muutunud ohuhinnanguga.

Sotsiaalmeedias levivad eksitavad postitused koroonavaktsiinide kõrvalmõjude uuringu kohta. Postitused ei maini uuringute olulisimat järeldust: pärast ägedat koroonaviirusesse nakatumist tekib vaktsineerimata isikutel 617 korda tõenäolisemalt neuroloogiline haigus kui vaktsineeritud isikutel.

Ei ole mõistlik projekteerida juba põlevale majale juurdeehitust, kui peaks tegelema tulekahju kustutamisega.

Kriisiolukorras on vaimne tugi sama oluline kui füüsiline. Kuidas aidata kedagi, kes on just läbi elanud trauma, kaotuse või šoki?

Kui Putin jõuab järjega Eestini, ei pruugi ta enam uksele koputada. Üks jalg on tal juba niigi ukse vahel.

Kultuuriürituste tulusushinnangud luubi alla seadnud mudeli SuMu jahmatavad tulemused elavad oma elu ja tekitavad segadust. Siseturistide kulutused kord ilmuvad käsitlustesse, kord kaovad sealt.

Venemaa lisanõudmised põllumajandustoodete ja väetiste väljaveoga seotud sanktsioonide lõdvendamise kohta on Putin teadlikult tõstatanud.

Mõte sellest, et me ei leia „teatriuuenduseks“ muud lahendust kui panna etenduskunstid kümneks aastaks pausile, on ju võrdlemisi kurb. Siiski oli Von Krahlis toimunud teatrigala sisult humoorikas ning vahetekstid ja laulud päris vaimukad.

Valitsus on teinud Eesti riigi püsimise osas ainuõige ja vajaliku, kuid rahalises vaates äärmiselt keerulise otsuse: tõsta kaitsekulud järgmisest aastast 5% peale SKPst ehk 2 miljardile eurole.

Tänase kultuuribiidi valis silmapaistev džässi tulevikunimi Mikk Kaasik, kelle energiat ja plahvatavat elujõudu saab kogeda 21. aprillil Jazzkaare kontserdil Tallinna Fotografiskas.

See Hendrik Johannes veeretab kive valesti. Temast ei saa kunagi korralikku põllumeest, aja ta ära!

Liina Tennosaar võib mängida sekspommi, saatuslikku naist või hoopis hallipäist vanadaami.

„Lugesin vahel Dostojevskit ju poole kursuse ulatuses. Tagantjärele panen imeks, et keegi ei ole mind venestajaks nimetanud,“ tunnistab armastatud õppejõud.

„Valitsus ei hooli meist“, „minnalaskmine“, „pettumus“ – selliste sõnadega kirjeldavad oma meeleolu Delfiga vestelnud Narva elanikud. Uurisime neilt, kuidas nad end Vene piiri kõrval elades tunnevad, mis on muutunud pärast seda, kui idanaaber alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, kellele nad loodavad ja keda enam ei usalda.

Teatripreemiate jagamisel lavastajaauhinna saanud Lauri Lagle sõnas videointervjuus, et tal on hea meel, et publik on väljakutse vastu võtnud ja lavastust vaatama tulnud.

Vaadates Vladimir Putini näkku, võiksid psühholoogid, antropoloogid ning kriminoloogid anda üsna detailseid kirjeldusi. Väljastpoolt paistab ta üsna rahumeelse, isegi naljatlevana. Enamik inimesi mõistab siiski, et tegu on maskiga. Ent see ei varja kõike.

„Mulle meeldib teater oma tehnilisuses. Minu jaoks näitlemine on suuresti tehniline töö, sa pead teadma, mis õigel hetkel toimib,“ ütles „Rahamaa“ ja Arturi rolli eest parima meespeaosa teatripreemia saanud Tõnis Niinemets videointervjuus.

Tänavusel teatrigalal sai enim auhindu, täpsemalt viis Eesti Draamateatri „Rahamaa“ (lavastaja Hendrik Toompere jr). Teater Ekspeditsioon pälvis aga „Leviaataniga“ (lavastaja Lauri Lagle) nii kunstniku- kui ka lavastajapreemia.

Mis mõttes maksab riik peale selle eest, et keegi teeb siin filmi, kus näidatakse Eestit Valgevenena?

33 aastat on iseseisvuse taastamisest möödunud ja see on piisavalt pikk ajavahemik kodakondsuse taotlemiseks.

Facebookis levib taas video, milles väidetakse, et vaktsineerimata inimesi saadetakse koonduslaagritesse nii Euroopas, USAs kui ka Austraalias. Video pärineb leheküljelt, mis on tuntud vaktsiinivastaste vandenõuteooriate levitamise poolest.

Sotsiaalmeedias levivad väited, justkui oleks Karmen Joller öelnud, et infarkti korral ei pea inimest aitama. Need väited põhinevad eksitaval tõlgendusel tema intervjuust saates „Terevisioon“.​

Meile ei pruugi meeldida, et meie piirkonnas teenib keegi kõrgema tasu alusel lisa, aga see lisa on siiski suunatud täpselt selle probleemi lahendamisse ning sealt raha ära võtmine ei tee meil tegelikult pikas plaanis elu kuidagi paremaks.

Priit Põhjala, „Juhuslike sõnade raamat“, Tänapäev, 366 lk.