Omaaegsed ajakirjandustähed meenutavad, kuidas Eesti Päevalehe sünnitules sai üheskoos paremat Eestit üles ehitatud. „See oli hull aeg ja seda kandsid hullud inimesed,“ meenutab üks ajakirjanik.

Pressifotograafi töö võib viia nii vee alla kui ka udu sisse, nii kotkapessa kui ka mäsleva rahvasumma keskele. Selles töös näeb ühiskonda ja maailma igast küljest ning saab läbi kaamerasilma jälgida selle arengut.

29-aastast kvaliteetlehte – nagu end juba algusaastail määratleti – saab 1. aprillist ainult veebis lugeda. Mida head ja olulist on aga paberil Eesti Päevaleht lugejale nende pea kolme kümnendi jooksul pakkunud?

Rohi oli Eesti Päevalehe algusaastatel palju rohelisem ja taevas sinisem, aga tehnika kehvem. Neid häid ja veel paremaid aegu meenutavad 1995. aastal Eesti Päevalehega liitunud Kärt Anvelt (toonane Karpa) ja 1996. aastal majandustoimetusse tööle tulnud Aare Reivart.

Noorte Häälest välja kasvanud Päevaleht hakkas Eesti (spordi)ajakirjandust uueks looma.

Täna me ei pea rääkima Eesti Päevalehe viimasest pabernumbrist, täna tuleb rääkida Eesti ajakirjanduse tulevikust

Esindajatekoja vabariiklased tahavad eelnõusse siiski muudatusi, mistõttu läheks kogu protsess uuele ringile.

Endla teatri „Tõde ja õigus“ pole külarealism, pigem on see peen naer või satiir külarealismi aadressil.

Riigikohus langetas hiljuti otsuse, mis võib märkimisväärselt mõjutada nii turvast kui ka teisi Eesti loodusressursse kasutavaid tööstusharusid.

„Kui riik tõstab veel makse, kojukandetasud suurenevad ja paber kallineb, siis pole viie aasta pärast paberlehti alles,“ ennustab meediaasjatundja Tiit Hennoste.

Maailma uudisekirjastajate ühenduse WAN-IFRA tegevjuht Vincent Peyrègne ütleb, et koroonakriis oli meediamajadele kui päästev elektrišokk, ent kahjuks jäi kasv ajutiseks ja Ukraina sõda lõi hinnad lakke.

Kui epeenaiskond võidab juunis Baselis toimuval EM-il medali, võivad nad EOK palgale tagasi pääseda.

Veebiuudised on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas muutunud inimestele peamiseks infoallikaks ja hea tasulise sisu eest on lugeja nõus maksma. Ellu jäävad aga need meediamajad, kes mõistavad, mis on lojaalsus ja mida lugeja tegelikult vajab.

Reedel möödub 20 aastat päevast, kui Eestist sai NATO liige. Allianssi jõudmises oli hindamatu roll Jüri Luigel, kes ka praegu on Eesti esindaja NATO juures. Kolm tema ametikaaslast annavad mõista, et Eesti diplomaadil on NATO peakorteris suure tegija maine.