Valetab see, kes julgeb kaljukindlalt väita, mida tähendab emma-kumma USA presidendikandidaadi – Donald Trumpi või Kamala Harrise – võit maailma ja veel vähem Eesti jaoks. Kõige ohtlikum aeg aga saab olema halli määramatuse periood, kui uus president on küll valitud, kuid pole veel ametisse vannutatud.

Kümme aastat USA ja maailma poliitikas kestnud trumpism järgmisel nädalal ei lõpe, ükskõik kuidas need valimised lähevad.

Fakti, et Kamala Harrisest saaks esimene mustanahaline naispresident, tema kampaania ei rõhuta.

Donald Trumpi tegevusega nii presidendi kui presidendikandidaadina saab palju ajaloolisi võrdlusi teha. Teisalt selgub neist enamasti, et USA 45. ja ehk ka 47. presidendile kehtiks justkui mingid muud reeglid, kui seni harjutud on. Siin toodud viis näidet USA presidendivalimiste ajaloost annavad aimu sellest, mida võiks Donald Trumpi puhul lähemal ajal jälgida.

Eesti erakonnad kulutasid viimastel riigikogu valimistel reklaamikampaaniale kokku üle kuue miljoni euro. USA presidendivalimistel oli oktoobri keskpaigaks kahe põhilise partei presidendikandidaadi kampaania toetuseks kogutud üle 3,8 miljardi dollari. Ligi viiendik sellest pärineb 144 miljardäri taskust.

„Inimkonnaga on see mure, et me ei oska rahujalal elada,“ tunnistab Pariisis UNESCO peakorteris töötav eestlanna. „Ükski inimese loodud süsteem ei ole täiuslik.“

Kuigi Eesti elanike jaoks pole USA poliitiline kliima ja valimisvõitlus enam nii kaugel, kui kunagi tundus, peame siiski veelgi rohkem mõistma, et nende valimiste tulemus mõjutab kogu maailma, sealhulgas meie piirkonda.

Filmitegijad näevad USA poliitilises tulevikus peamiselt viletsust, selle põhjused peituvad eelmise sajandi sündmustes.

Hambad irevil, aga ilusad silmad – on see Vene kodanik siis paha või hää?

Eesti toitlustuskohad ja hotellid pakkusid äsja võimaluse kümmekonna minuti jooksul kogeda, mis tunne on, kui kõht koriseb või tahaks ööbimiskohta, aga teenindajat ei tulegi.

Kolm aastat venelaste käes vangis olnud Ukraina inimõiguslane Ljudmõla Husseinova võitleb oma saatusekaaslaste vabastamise eest.

Kremli erioperatsiooni polnud vajagi. Gruusia enam lääne poole ei liigu

Kolmandat põlve viiuldaja Robert Traksmann (29) veetis seitse aastat orkestrite tõotatud maal Saksamaal, õppides mainekas Hanns Eisleri muusikakõrgkoolis, aga Berliini filharmoonikutesse kandideerimise asemel otsustas ta hoopis kodumaale naasta.

Demi Moore särab teenitult punasel vaibal ja läheb auhinnahooajale vastu ühe favoriidina. Mängufilm „Protseduur“ on tema võidukäik.

Maadleja Epp Mäe võtab aasta korraga – kui jalg kannab ja jõudu on, tahab ta medalikollektsiooni täiendada.

Korvpallur Egert Halleri (29) jaoks pole viimased aastad olnud meelakkumine.