50 päeva pärast kannataksid Venemaale kehtestatavate sanktsioonide tõttu riigid, kes on tegelikkuses USA olulised kaubanduspartnerid või geopoliitilised liitlased.

Endine Eesti Ekspressi peatoimetaja räägib, kuidas sünnib Tartu südalinna kultuurikeskus Siuru. Linlastes tekitab tulevane hoone juba ette tugevaid tundeid.

Teismelise tüdruku ema sureb, isast pole talle kunagi midagi räägitud – Elena Fischeri debüütromaanis saab Billie hoobilt täiskasvanuks.

Briti süvamereuurijad tahavad kolm miljonit eurot maksvat allveerobotit tagasi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi alustas seni suurimat täiemahulise sõja aegset valitsusremonti. Ukrainlased näevad tulevikku ühe tumedamalt ja kriitikud kahtlevad, kas uus peaminister aitab ikka inimestesse lootust süstida. Kuid lootus võib paista hoopis mere tagant.

„Kalmaarimängu“ kauaoodatud kolmas hooaeg maandus Netflixi sel nädalavahetusel, mil Veneetsias toimus Amazoni asutaja Jeff Bezose pulm. Ajastuse meistriklass.

Eestist lahkus mullu üle 17 000 inimese. Märkimisväärne osa neist on kolinud Venemaale, mõned on paberimajandusega poolel teel. Mitmed hakkasid samal ajal levitama sotsiaalmeedias Kremli propagandat, mis õigustab Ukraina sõda. RusDelfi uuris selliste kodanike TikToki kontosid.

Esimest korda pärast jaanuaris ametisse astumist kaalub Ameerika Ühendriikide president Donald Trump Ukrainale uue rahastuse eraldamist sõja jätkamiseks.

Ulmekirjanduse suur klassik inglise kirjanik H. G. Wells sõitis 1920. aastal Tallinna kaudu Venemaale Leniniga kohtuma.

Ta on ladus rääkija ja avatud inimene. Hea jutuga tüüp, kellega on võimalik asju ajada ja kes teab inimesi, suudab asju hallata. Niimoodi kirjeldab Eesti Ekspressi ajakirjanik Matthias Kalev Tamar Jürnat, kellest selle nädala Ekspressis on suur persoonilugu.

Põhjakorealased saabuvad Venemaale „praktikantidena“, kuid töötavad tegelikult orjalaadsetes tingimustes.

„Olin kägaras köögipõrandal maas, röökisin ja karjusin. Üritasin meeleheitlikult leida telefoni, et kutsuda kiirabi, aga ei suutnud liigutada. Olin üksi kodus. Meeletu valu, mäletan öökimist – see oli kõige hullem.“ „See on selline halvav olukord, ei saa väga hästi rääkida, mõtted on hajusad, ei suuda keskenduda muule kui lihtsalt ärkvel püsimisele. Niisugune tunne, et võiks teadvuse kaotada – nõuab suurt pingutust, et üldse püsti püsida.“

Kas sakslased on saladuskatte all siiski Tauruste üleandmist ette valmistanud? Venelased töötavad aga välja „traditsioonilisi väärtusi“ kandvat tehisaru.

Kui sa hakkad palka juurde küsima, lähed sa lukku lööma üht oma elu kõige olulisemat tehingut. Sotsiaalmeedia konto „Palgajutud“ vedaja Birgit Ruunik (32) õpetab, kuidas seda teha.

„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.

Karin Rask (46) on enamasti tuntud küll näitlejana, ent uuskasutuskeskuses nukkusid riietades tärkas temas ka moeloojapisik. Nüüd jagab ta end mõlema rolli vahel ega pea seda sugugi keeruliseks.

Abielupaar lüpsis riiki, kuni maksuaudiitor selle avastas.

Arhitekt Elo Kiivet kirjutab metsikust majakesest, mis valmis tal tudengina kooliprojektina.

Venekeelne ühismeedia iseloomustab kurikuulsat lennukiemalaeva Admiral Kuznetsov: juba kaheksa aastat remondis, korduvalt põlenud, kasutu ja iseuppuv. Lisaks: Vene meedias vallandus Ameerika-vastane sõimulaine.

Norra duo Smerz lood tekitavad Marek Kallinile tunde justkui ta kablutaks mööda linna, kus iga nurga taga on uus ilu või uus valu.

Abistava äpi kasutamise kahtluse pärast tühistas haridus- ja noorteamet (Harno) kümne keskkoolilõpetaja eksamitulemused. Kõik viis õpilast, kes otsuse vaidlustasid, mõisteti ministeeriumi komisjonis õigeks.

Kui lepime kokku suverubriigi intervjuud, vaagib EKRE erakonna üks juhtfiguure Helle-Moonika Helme, kas Ekspress ikka suudab objektiivselt kajastada „pehmet teemat“ perekond Helme suvistest tegemistest. Võtsime väljakutse vastu!

Tänane menüü: Tallinna võimukriisis jäid suured sõnad isegi väikeste teguteta. Koalitsioon on hädas suurelt lubatud kirikute seaduse finišisse saamisega.

USA presidendi Donald Trumpi süvenev rahulolematus Vladimir Putini suhtes on pannud USA senati taas kihama: kas lõpuks avaneb võimalus ära koputada ülikarm sanktsioonipakett?

Advokaati üllatas, kui karmi karistust kavatseb prokuratuur nõuda peagi algaval suurel sanktsioonide rikkumise kohtuprotsessil.

Mis ühendab Nikita Kovalenkot, Marco Spinolat, Puiduterminal OÜd ja Zu Disain OÜd? Neid kõiki huvitab, mis kinnisvara sulle kuulub. Ja sulle. Ja sulle ka.

Venemaa alustatud sõja suurimat Ukraina-vastast õhurünnakut õnnestus õhukaitsel suuresti tõrjuda, aga statistika taga peitub valus tõdemus: Ukraina ainus relv Kremli moodsaimate Kinžali ballistiliste rakettide vastu on lahjaks jäänud.

Kui kuhugi koguneb veerand miljonit inimest, võib juhtuda igasuguseid asju. Nendeks asjadeks olid laulupeo ajal valmis politsei, päästjad, koerad ja kiirreageerijad.

JA VEEL: Linnapea prügi vedaja sai pahandada. Kaitsevägi saab rügemendi. Windows enam kardetud sinist ekraani ei näita.

Vene impeeriumi lõunaservas on käima lükatud enneolematud protsessid, mille käigus maad ja rahvad muudavad sajandite pikkusi suhtlusmustreid.

Igapäevaselt „Laksu- ja Molliametis“ töötav Kristo oli suurima heameelega valmis Tallinna linnapea olema, kahjuks seekord läks teisiti.

Kui riigil on toimimiseks vaja nii väga oma kodanikke igal pool jälgida ja seda arengut enam tagasi pöörata ei saa, siis läheme hoopis sammu edasi – loome võimalused jälgida ametnike iga töösammu. Sest ausal ametnikul pole ju midagi karta.

Head elu nautinud Raul Markus (56) räägib, miks ta pankrotti läks. Üllataval kombel väidab ta, et ei pruugigi olla maksejõuetu ja langes justiitssüsteemi hammasrataste vahele.

Peter Handke modernismiklassikasse kuuluv teos tegeleb võõrandumisega – peategelane võõrandub lõpuks ka iseenesest.

Andrei Liimets käis külas ühel viimaste aastate nõutumal noorel Eesti kunstnikul Paul Kormašovil, kes on veetnud tänaseks juba üle kümne aasta hirmsuure konkurentsi keskel Berliinis.

Ükski riigiasutus ei taha kulutada kalleid töötunde selleks, et oma kodus vaibanurga taha komistanud vanaprouat püsti aidata. See ongi sulaselge raiskamine. Aga keegi peab seda tegema.

Kuni ühiskassa juhi Nikolai Tarankovi matusteni avalikkuse jaoks nähtamatult elanud Tamar Jürna on nüüd ise organiseeritud kuritegevust puudutava süüdistusega kohtu all. Ta räägib Ekspressile oma äridest, senisest teekonnast ja krimirubriikide peategelastest, keda nimetab headeks sõpradeks.

Eesmärk võib olla tekitada sümpaatiat väeteenistusest hoiduvates inimestes samal moel, nagu Iisrael purustas Iraani võimukeskusi.

Hooletusviga oli kergesti parandatav. Prokuratuur keeldus seda aastaid tegemast ja maksab nüüd oma jonni eest.

Kuigi laulu- ja tantsupeo nädalavahetus õnnistas osalejaid pigem vihma ja tuulega, tabas Planet Labsi kaamerasilm selgel reede hommikul tantsupeo 2. etenduse alguse.

Ilusat suvepäeva Pärnus Epneri ja Ulfsaki „Juulikuu lumi“ siiski rikkuda ei suuda.

Kaja Kallase esimeses valitsuses oli ministriteks kolm endist peaministri büroo juhti. Aga mida tegid nad varem? Kes on peaministri büroo juht? Esmakordne sissevaade Eesti peaministrite lähimate nõuandjate ajalukku.

Venelased on üha enam sihikule võtmas Ukraina värbamiskeskuseid, et häirida Ukraina relvajõudude mobilisatsiooni korraldamist.

Pühapäeval perega kopteriõnnetusse sattunud ettevõtja Väino Kaldoja kinnitab, et seekord polnud ta helikopteris piloodi, vaid reisijana.

Sõjapäevikus veel: Sõrskõi hoiatas järjekordse pealetungi eest. Venelaste keemiarelvade kasutus on jõudnud juba Esimese maailmasõjaga võrreldavale tasemele.

XIX sajandil langes lapsi huntide ohvriks uskumatult palju, näiteks Põhja-Tartumaal murdsid võsavillemid ainuüksi aastate 1808–1810 jooksul 56 last. Kas säärased hirmulood jäävad ainult ajalukku või kujutavad hundid inimestele tõsist ohtu tänapäevalgi?

Võidujooksus ollakse praegu Venemaast ees.

Mis on ikkagi see põhjus, miks USA president Donald Trump ei astu otsustavaid samme Venemaa peatamiseks Ukrainas? Tema äsjane seisukoht Ukraina rahuvõimaluste kohta: „Eks näis. Ma ei tea.“

„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi.