Ei ole ka Reformierakonnal mingit imetrikki, kuidas riigi rahaline seis paremaks saada. Et üldse mängus püsida, sobib nii reeglite muutmine kui katteta kulude eelarvesse kirjutamine – needsamad vahendid, mille kasutamist nad Keskerakonna valitsustele ette heitsid.

Savisaarest innustunud Jaanus Karilaid oli Keskerakonna liige enam kui poole oma senisest elust. Olgu ta ühtede meelest poliitiline pragmaatik või teiste jaoks põhimõttelage tuulelipp, igal juhul manööverdas Karilaid end Keskerakonna tippu. Järgmine redel ootab Isamaas.

Eestlane juhib rahvusvahelise kriminaalkohtu esindust Ukrainas. Kõlvart tahab obstruktsioonile veto panna. Tartu Ülikoolil pole raha isegi uute prill-laudade jaoks.

Guud: virmalised, retrospektiivid kinodes. Bääd: sügisväsimus, lendamine Tallinnast. Nädala sõna: olekuvärskendus.

Lahkhelid kolleegidega viisid ametist sotsiaalministeeriumi asekantsleri tervishoiu alal Heidi Alasepa.

37 000 eurot kuus teeninud ärimees Eduard Martirosjan sai hakkama üllatava kingitusega.

Kolme negatiivset joont – nartsissismi, makiavellismi (ehk riuklikkust ja manipuleerimiskalduvust) ning psühhopaatiat – tuntakse psühholoogias nn tumeda triaadina. Nüüd selgub, et sellistest kalduvustest on keskkonnale natuke kasu. Nimelt eelistavad sellised inimesed mahetoitu, sest mahetoitu peetakse „kõrge staatusega“ kaubaks, mille tarbimist kiidetakse.

Juba mõnda aega kannab ühes Eesti vanglas pikaajalist karistust mees, keda teati kui eeskujuliku eestkostepere isa.

Eesti 200 valijad ja lihtliikmed on pidanud tänavu leppima tõdemusega – Eesti 200 ei muutnud poliitikat, hoopis poliitika muutis neid. Kadri Tali lubab ühe kahtlase restoraniarve riigile tagasi maksta. Kuidas uued tulijad sedavõrd kiirelt mutta sukeldusid?

Teisipäeval sai Eesti sõjaväeluure juht kolonel Margo Grosberg viiskümmend. Eile oli tema viimane tööpäev.

Keskerakonna kongressil oli kaks võitjat: esiteks loomulikult uus esimees Mihhail Kõlvart. Teiseks suhtekorraldaja Janek Mäggi, kes lõi mulje, et just tänu temale Kõlvart võitis. Eesti ilmselt kõige edevam suhtekorraldaja räägib oma edu saladustest.

Punane kärbseseen on kuum kaup. Turul saab osta värsket seent 10-eurose kilohinnaga. 40 eurot käiakse välja, et osta võhivõõra inimese poolt kapslitesse pandud mürgiseenepulbrit. Ekspress käis ja ostis ka.

Endasse uskumine on väga oluline komponent mis tahes eluvaldkonnas edu saavutamisel. Kahjuks on edukus investeerimises ja endasse uskumine enamasti pöördvõrdelises seoses.

Mis on Itaalias juhtunud, et seal võivad vabalt elada ja õilmitseda Putini agressiooni õigustavad inimesed? Itaalia ühiskonda on selle prisma alt uuritud ning välja on toodud kolm põhjust, miks itaallased on nii silmapaistvalt venemeelsed.

Venemaal poliitilise tagakiusamise ohvriks langenud noormees sisenes ebaseaduslikult Eestisse, kuid teenib nüüd Ukraina eest võitlevas Vene sõduritest koosnevas üksuses. Ekspress avaldab loo väljaande Meduza loal.

Eesti omariiklust oli olnud napilt kümme aastat, kui otsustati kehtestada automaks. Taasiseseisvunud Eestis kulus selleni jõudmiseks aga enam kui 30 aastat.

„Olen isegi jooksnud enesehävituse mustade vagude vahel,“ tõdeb Triin Ruumet. Režissööri usutleb Tiiu Suvi.

Seitse aastat tagasi linateosega „Päevad, mis ajasid segadusse“ kohalikus filmimaailmas korralikult gaasi põhja vajutanud Triin Ruumet on saanud valmis oma teise filmi, kirjutab Johannes Lõhmus.

Von Krahli dramaturgi ja intendandi Taavi Eelmaa följeton uuest teatrikompaniist ja selle esimesest lavastusest „Giselle“.

Triinu Soikmets käis ETDMis viimaseid päevi avatud Sinihabeme ehk Tanel Veenre kambris. Peast ta ilma ei jäänud, vaid hoopis vaimustus Eesti kuulsaima ehtekunstniku uusimast etteastest.

Areeni kaasautor Gregor Kulla mõtiskleb empaatia puudumise üle meie ühiskonnas.

Korea uue Netflixi sarja võiks läbi vaadata kahes osas, leiab disainer Helene Vetik.

Kristjan Karron retsenseerib Forgotten Sunrise’i värsket teost.

Mae Lender leiab kaht maailmakuulsast abielupaarist kirjutatud raamatut analüüsides, et Aino Aaltole on Alvari kõrval antud liiga hädine hääl.

„Nädala olukord“ on Areeni rubriik, kus elu ennast (kuid mitte ainult) kujutavad Maari Soekov ja Janno Pikkat ehk loometandem AW.

Kriitikud sätivad paremusjärjestusse Eesti kinodes jooksvad linateosed.

Vihula erakordselt keeruline põgenemistuba paneb tiimi küsimuse ette – kuidas kärpida ja samal ajal püsida populaarne.

Andrei Hvostov räägib Peeter Kormašovile, millised viited Prometheusest Frankensteinini „Oppenheimeri“ filmist välja tulevad.

Maailma võimsaimate riikide liidrid mõtlevad juba tõsiselt sellele, kuidas ÜRO naeruväärsest olukorrast päästa. Zelenskõi kõned vajutavad taas õigetele nuppudele. Ukraina väed kahjustavad venelasi Krimmis juba lakkamatult.

Kui mõni lähedane inimene on järsku leidnud uue elu mõtte ja kogukonna ning tahab rääkida ainult n-ö olulistest asjadest, ei tasuks temaga kontakti kaotada. Sageli aga lõigatakse kõik sektivälised suhted läbi, selgitab usundiloo uurija Ringo Ringvee.

Kaheksa aastat õena töötanud Kadri* räägib, et mõnikord on ta oma valvemeeskonnas ainus eestlane. Vene emakeelega õed hoiavad omaette ja ei vaheta Kadriga tööalast infot.

Naaberriikide sõnavahetus on läinud viljaveost kaugemale. Mis saab Poola relvatarnetest Ukrainale? Vene propaganda juba rõõmustab: „Pood kinni!“

Tänane menüü: Eelarve-eelarve-eelarve. Keskerakonnas on saabunud Kõlvarti tänupühad. Erakondade poliithooaja alguse reitingud pakuvad üllatusi.

Löök venelaste Musta mere laevastiku peakorterile Sevastopolis on muserdav kogu Vene eliidile. Prantslased lõpetavad SCALP-rakettide tarne Ukrainasse. USA rakett ATACMS eksib kõigest kümme meetrit.

Turul saab punast kärbseseent osta 10-eurose kilohinnaga. 40 eurot käiakse välja, et osta võhivõõra inimese poolt kapslitesse pandud mürgiseenepulbrit. Samas kui käib äri ohtlike seentega, on mürgistusi sel aastal juba üsna palju.

Krimm ei suuda end lääne rakettide eest kaitsta. Wagnerlaste riismed naasevad rindele, kuid Vene relvajõudude regulaarüksuste koosseisus. Sevastopoli venemeelne kuberner Mihhail Razvožajev kiitles Musta mere laevastiku peakorteri hävimise järel „tõelise imega“.

Ukraina maavägi liigub aeglaselt edasi Robotõne ja Verbove ruumis, toob Lõunarindel lahingusse soomusüksuseid ning tõrjub venelaste rünnakuid Donbassis. Vene Musta mere laevastiku tulevik on tume. Venelased ründavad õhulöökidega kättemaksuks Ukraina tsiviiltaristut.