Poliitikute ja ametnike hurraaoptimism oleks Eesti äärepealt finantskuristikku paisanud. Danske rahapesuskandaalist saadud õppetunnid ununesid kiirelt.

Tanel Kriggul on teine eestlasest vabatahtlik sõdur, kes hukkus Ukraina sõjas. Ta jääb igavesti 29 aastat vanaks.

Meditsiini-Nobel anti teadlastele, kelle töö viljadega on kokku puutunud peaaegu 900 000 eestimaalast.

Advokaadi, prokuröri ja kohtuniku ühine õiglusejanu hoidis ära Eesti kodaniku saatmise Bulgaaria vanglasse.

Nende juttu püüdis vahendada assistent ja nii kastreeritigi koer, kes oli vastuvõtule toodud vaid põiekivide eemaldamiseks.

Guud: Hollywoodi stsenaristide streik, EKKMi tegevustoetus kasvab. Bääd: oliiviõli kriis, tuledeta ratturid. Nädala sõna: iu.

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) alustas menetlust naise suhtes, kes müüs enda valmistatud kärbseseenekapsleid.

SAHINATES VEEL: Roosad kondoomid vägistajale. Hussar ei tea, mida peaminister joob. Pardel auto põhivarustuses. Jarusski’d möllavad taas. Antivakserid kaitsevad loomi. Vaesed rikkad emad! Eesti käib Šveitsi ja Horvaatiaga sama rada.

Maksmata jätmisel läheb krimiminaalasi uuesti käima.

Riigiprokuratuuri ja kohtu vahel käib Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessil pingpong.

Kuus aastat tagasi avas Eesti riik enese teadmata ideaalse akna krüptoinvestorite pügamiseks. Petised üle maailma jooksid sellele tormi. Ekspressi uus artiklisari vaatab süvitsi, kuidas see Pandora laegas avanes ja mis sealt välja tuli.

Pojad klaarisid ema pärandiasju kolm ja pool aastat. „Kuidas see on võimalik?“ ei suuda vanim poeg siiani mõista. „Miks pangad talle nii palju väikelaene andsid?“

Vene sõjaväele lääne tehnoloogia ebaseaduslikus hankimises süüdistatav võrgustik tegutses aastaid ka Eesti kaudu. Ära kasutati meie ettevõtluskeskkonda, elamislube ja endise Krediidipanga lõtvu rahapesureegleid.

Ajakirjandusliku loogika kohaselt tundub peaaegu uskumatu, et mõne valla haridusvõrgu reform võiks olla teema, mis domineerib üleriigilises meedias pool aastat. Vastu kõiki ootusi püsib Lääneranna valla koolivõrgu korrastamine aga endiselt pildil.

Veel 50 aastat tagasi oli see täiesti arusaamatu kontseptsioon. „Ettevõte, mis ei taha kasumit teenida? See ei ole kapitalistlikus süsteemis võimalik,“ mõtlesid skeptikud.

"Krüptos lained tulevad ja lähevad, mina investorina oma krüptopositsioone vähendanud ei ole, pigem olen häid hindu kasutades kasvatanud. Ja pikas plaanis olen ma väga optimistlik, et neid tehnoloogiaid on vaja! Just selles suures võimumängus riikide, hiidfirmade, meedia ja sotsiaalmeedia vahel," ütleb Sten Tamkivi.

New Yorgi ja San Francisco peakonsulaatide avatuna hoidmine on Eesti huvides, leiab aukonsul Jaak Treiman arvamusloos.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal sulgeda üle 100 aasta järjepanu tegutsenud Eesti Peakonsulaadi New Yorgis.

Eesti kuulsaima fotograafi ülevaatenäitus Fotografiskas on täis ahvatlusi, käest libisevaid lugusid ning ei millestki sündinud tähendusi. Toomas Volkmanniga vestles ilust, hingamisest ja täiusliku pildi komponeerimisest Anne Vetik.

„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimesed räägivad sellest, millest nad tavaliselt ei räägi. "Täiuslik keskpärasus on parem kui olematu ideaal," ütleb Cool D.

Eia Uus kirjutab Eestis sündinud, aga juba aastakümneid Prantsusmaal elanud Katrina Kalda uuest raamatust.

A-Rühma uuel plaadil on nostalgiale mängimist palju, aga “REEDE-le“ võeti kaasa ka vana kooli räpi head omadused, kirjutab Aleksander Algo.

Sander Varusk vestles enne hüvastijätukontserti bändiga, kelle seiklused ulatuvad pöörastest tuuridest debüütplaadi salvestamiseni New Yorgis.

Kas kaasaja ehituskultuur üldse võimaldab ehitada kestlikku puidust maja, küsib Gregor Taul.

Nädala olukord on Areeni rubriik, kus elu ennast (kuid mitte ainult) kujutavad Maari Soekov ja Janno Pikkat ehk loometandem AW.

Kriitikud sätivad paremusjärjestusse Eesti kinodes jooksvad linateosed.

Rahvasaadikud arutavad taas, kuidas suutis valitsus teha nii suure augu ja väikse kärpega eelarve.

„Päevad kosmoselaeva pardal on väga kindla kavaga ja tihedad. Selle kiire tempo ja stressi jaoks treenime Maa peal palju,“ räägib astronaut Nicole Aunapu Mann intervjuus Eesti Ekspressile.

Mis toimub Kupjanski veretöö taustal Ukraina abistamisega? Miks toetavad vaesed venelased Putini sõda, kuigi nemad kaotavad sellest näiliselt kõige rohkem?

Veel kaks aastat tagasi asus 55% kõigist maailma krüptofirmadest Eestis. Sellise tulemuseni viis poliitikute naiivsus, kes lootsid teha “midagi ägedat“. Eesti krüptoparadiis muutus aga peatselt täielikuks põrguks.

Tänane menüü: Kaja Kallase pikk rida vastaseid, Lauri Hussari kärajad, palgatõusu saanud õpetajate streik.

Ukraina teeb Venemaa Musta mere laevastiku väljasuitsetamisel Krimmist head tööd ning on saavutamas oma eesmärki. Vladimir Putin ütles miskipärast ise kõigile, kes Läänes Ukraina relvaabi puhul kõhklema on hakanud, mis saab Ukrainast edasi, kui see abi tõesti lõpeb.

Valimiste eel annetas ettevõtja Markus Villig praegustele valitsuserakondadele. Kõigi valitsuse tehtud otsustega Villig aga rahul pole. Ta ootaks astmelist tulumaksu. „Rikastelt oleks täiesti okei võtta natuke rohkem, et väiksem maksukoormus oleks inimestel, kes teenivad 1000 või 1200 eurot kuus,“ rääkis Villig podcast’is „Rööprähklejad“.

Gazat valitseva geriljaliikumise eesmärgiks võib olla Iisraeli sundimine läbirääkimistele või hoopis enda positsioneerimine Läänekalda juhiks. Mõlemal juhul pole aga teada, kas see ka õnnestub, kirjutab Yair Wallach.

Parim, mida Ukraina võib saavutada lisaks Vene vägede kurnamisele ning aeglasele edasinihkumisele, on üliolulise Tokmaki linna tagasivallutamine. Aga seegi oleks väga märkimisväärne edu.

Veel: Suur osa NATO riike ei kuluta kaitseks piisavalt. Sõjast vapustatud Vene ajakirjanik kutsub maailma rikkaid annetama 100 miljonit dollarit laste heaks. Ta ise(!) on juba sama palju andnud.

Merealused torujuhtmed ja andmekaablid on hõlpsad sihtmärgid. Sõjaraport otse vangikongist. USA relvaabi niiditõmbaja portree.

Et sadade krüptoäridega on liikunud sadades miljonites eurodes kriminaalset raha, neid teenindanud riiulifirmade äridele mingit vastutust ei too.

Julgeolekuanalüütik Meelis Oidsalu arutleb, milliseid järeldusi peaks Eesti enda kaitsmiseks tegema, mõeldes Ukrainale ning äsja Iisraeli ja Hamasi vahel lahvatanud konfliktile.