Kui teile tundub, et europarlamendi valimiste kampaania on olnud kuidagi loid, siis see võibki olla ainult tunne – te lihtsalt ei tea, milliseid teravamaid sõnumeid on otsustatud teile mitte näidata.

Perekooli Kägu (1994–2024) lahkus õrnas eas, ehkki erilist õrnust ta elus ei olnud. Nüüd jalutab ta ühes „kuue kuusega“ juba parematel jahimaadel, kus n***iajad klapivad ja netipangast saab sularaha võtta.

Brüsselisse läheb Kallas või Paet. Soome kohus karistas Eesti kinnisvaraarendajat suure rahapesu eest. Kukeseente hooaeg algas juba. Kõlvart sai abi tehisintellektilt.

Guud: Kaftriotile leiti rahastus, „Jumal on. +/-“. Bääd: Malviina juuksed, veel üks superstaar Reali. Nädala sõna: brainrot.

Terviseamet selgitas sellise jutu levitajatele, et nende levitatud info ei vasta tõele.

Värske saientomeetria ehk teadustulemuste mõõtmise valdkonna uuring avaldas ootamatu trendi – kui aastal 2000 võeti tagasi 11 biomeditsiini valdkonna artiklit 100 000st, siis kaks kümnendit hiljem oli sama näitaja 45.

Võidujooksu korraldaja auhinnas probleemi ei näinud.

Maailma populaarseima muusika voogedastuse platvormi juht Daniel Ek tekitas palju paksu verd postitusega, milles väitis, et „sisu“ tootmine maksab tänapäeval „peaaegu mitte midagi“.

Kuidas on tekkinud olukord, et terve õppeaasta jooksul kuuleme koolidest kurtmist, et kohutavalt peab kiirustama, et jõuaks ainekavad läbi võtta, kuid siis saabub mai lõpp ja õppetöö saab otsa? Ja milleks sellisel juhul nädalane vaheaeg aprilli lõpus vajalik oli?

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp uuris mai keskel toimunud istungil, kuidas hakkab tulevikus muutuma looduskaitse alla võtmine. Seni on kaitse alla võtmisel hinnatud loodusväärtust, kliimaseaduse puhul muutub aga oluliseks maht.

Ühtki Eesti lugu pole varem esimesel päeval nii palju kuulatud.

Aastatel 2019–2022 pettis vähemalt viit varjunime kasutanud võltsjurist teadmata koguses kliente. Ta moonutas firmanimesid, võltsis dokumente ja kasutas üksnes avalikke wifi võrke. Kõike selleks, et petuskeemide lõpuks haihtuda.

Riigikohus hakkab arutama, kas alaealise vägistamise eest ette nähtud karistusmäär vastab põhiseadusele või vajab pehmendamist.

Riigiettevõte ei soostu avaldama, kui palju rahvusvahelise äri juhi Sven Kukemelgi äriklassi lennud maksid.

Möödunud aastal hakkas 11aastane Paula laulmist õppima ja juhtuma hakkasid imed.

Lapsena ema poolt hüljatud lihtsast sadamatöölisest sai mees, keda Eesti koonduslaagrites tunti „laagri hirmuna“ ja kes saatis kümneid inimesi surma. Ühe inimese moraalse allakäigu lugu.

Enamiku nn furry’de jaoks on see lihtsalt hobi, rollimäng ja fantaasia. Mõned aga usuvad, et neil ongi looma hing, kes on inimkehasse lõksu sattunud. „Kui minu tütar nii ei riietuks, siis ma ei teakski, et selline trend olemas on,“ tõdeb furry ema.

Tiit Riisalo kaitsele hüpanute argumendid on kohati õige kentsakad.

Enamik meist on oma partnerile kogemata halvasti öelnud (ja pärast vabandanud). Kui sellest saab aga püsiv, ühe inimese vastu suunatud harjumus, tasub mõelda – võib-olla on partner vaimselt vägivaldne.

Euroopa enese ajalugu näitab, et innovatsioon armastab vabadust. Seetõttu annab tänane seis siin paraku pigem pessimistliku vastuse.

Vene Teater on olnud juba mõnda aega üldsuse teravdatud tähelepanu all. Teatrit on süüdistatud Kremli-meelsuses ja ükskõiksuses sõja suhtes. Kuidas näevad aga selle maja töötajad olukorda?

„Nädala olukord“ on Areeni rubriik, kus elu ennast (kuid mitte ainult) kujutavad Maari Soekov ja Janno Pikkat ehk loometandem AW.

„Olgem ausad“ on Areeni rubriik, kus kultuuriinimene räägib asjadest, millest ta tavaliselt ei räägi. „Möödunud suvel tegin ühe olulise avastuse elu kohta!“

„Ma mõtlesin, et kui ma laulaks m***ist, oleks see meestele liiga meeltmööda,“ selgitab Valge Tüdruk debüütalbumi lugu „Suur lesbi“. Äsja uute plaatidega välja tulnud artistide Valge Tüdruk, Kenors ja Ouu sõnumite ja tähenduste tegeleb Siim Nestor.

Hüljatud kunstihoone galeriipinnal, Kuku klubi keldris ja kunstnike vanades ateljeedes eksponeeritud TASE on ainulaadne näitusekogemus, kirjutab Peeter Kormašov.

Selles seriaalis läheb erinevate reaalsuste vaheline virvarr kohati nii hulluks, et isegi Schrödingeri kassil õnnestub oma mõlemas potentsiaalses olekus kohtuda, kirjeldab sarja vaadanud Alar Niineväli.

„Yannick“ paneb mõtlema, kui kättesaadav on kunst eri ühiskonnagruppidele ja kes võib olla kriitik, kirjutab Katharina Kala.

Kriitikud sätivad paremusjärjestusse Eesti kinodes jooksvad linateosed.

Hämmastav! Külaliskriitik Kiwa kuuleb üldse elus esimest korda nublu muusikat: „Sellised soiguvad ja pomisevad vokaalid“.

Europarlamendi kandidaadid on Kristiine keskuse ees ikka veel asju jagamas.

Sport, matk või usuteekond? Teeme Ekspressi podcast’i eriosas selgeks, kas või miks minna palverännakule.

Suures koguses narkootikumide käitlemises kahtlustatav isik pääses esialgu vabadusse.

Ukraina energiataristu elas üle väga raske üle-eelmise talve, vähem keerulise eelmise talve, kuid on nüüd suveks nii kehvas seisus, et sügisest ootavad ees ilmselt sõja kõige raskemad pimedad-külmad kuud.

Sumena pood müüb „parim enne“ möödas või sellele lähenemas kaupa. Ettevõtte lõid 20aastased noormehed, kes õhinal töötades planeeti päästavad.

Tänane menüü: Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees! Mida jälgida, et valimisõhtu oleks põnev?

Venemaa sportlased on Pariisis esindatud, sest Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presidendi Thomas Bachi moraalimajakas on (väga) viltu. „Aga kuna venelasi võistleb Pariisis vähe ja neile näidatakse näpuga, siis tähistab Pariisi olümpia sisuliselt ikkagi Venemaa kaotust,“ ütleb spordiajakirjanik Ott Järvela.

Vene propagandistidel uued sihtmärgid. Sumõ elanikud kardavad uut pealetungi. Ukrainlased usaldavad endiselt Zelenskõid.